Elu me kiiresti muutuvas ja kohati ebakindlaski tänapäevamaailmas pakub paljudele aeg-ajalt ka ärevusmomente. Kuid mõned inimesed kalduvad ärevusele siiski kergemini kui teised.
Ameerika teadlaste äsja avaldatud uuringust ilmneb, et üheks teguriks, mis võib mõnesid inimesi ülearu ärevile ajada, võib olla koliini puudus ajus.
Richard Maddock ja Jason Smucny Davise California Ülikoolist kirjutavad Nature kirjastusgrupi ajakirjas Molecular Psychiatry, et ärevushäirega inimestel on koliini ajus keskmiselt kaheksa protsenti vähem kui ärevushäireta inimestel.
Eriti koliinivaene on neil seejuures ajukoore otsmikusagar, mis haldab mõtteid, tundeid ja tegusid.
Uuring võttis kokku 25 varem tehtud uuringu tulemused, mis hõlmasid 370 ärevushäirega inimest ja 342 ärevushäireta inimest.
Ärevushäirega inimestel oli kas üldistunud ärevushäire, kus ärevus püsib pidevalt ega vaja avaldumiseks erilisi olukordi, või vaevasid neid paanikahood või suhtlemispelgus või mõni kitsamalt keskmestunud foobia, nagu agorafoobia.
Koliin ehk vitamiin B4 on aju jaoks oluline toitaine, mida inimese organism sünteesib mõnevõrra ka ise, kuid millest suurem osa tuleb saada toidust.
Tähtsamad toidud, kust koliini saab, on veise- ja linnuliha, maks, kala, muna ja piim, aga ka kapsas, pähkel ja uba.
Maddock ja Smucny ei söanda veel väita, et teadlikult valitud koliini sisaldava toiduga võib ärevusest lahti saada — see väide vajab veel tugevamat teaduslikku alust, aga olemasolevad märgid just selles suunas osutavad.
Uuringud näitavad, et inimesed ei saa toidust koliini soovitavat päevakogust enamasti kätte.
Suure koliinipuuduse seletamiseks just äreva inimese ajus pakuvad Maddock ja Smucny välja mõtte, et kui inimene on sattunud niinimetatud võitle-või-põgene-seisundisse, mis ärevust tihtilugu iseloomustab, siis kasvab jõudsalt aju koliinitarve ja selle aine varud vähenevadki.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.