Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks kliinilise meditsiiini valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris Margus Viigimaa (67).
Margus Viigimaa uurib südame- ja veresoonkonna haigusi, keskendudes kõrgvererõhktõvele, ateroskleroosile ja kliinilisele personaalmeditsiinile. Tema uurimistöö hõlmab hüpertensiooni hemodünaamilisi põhjuseid ja seoseid seksuaalse düsfunktsiooniga; ta juhtis sel teemal ka Euroopa Hüpertensiooni Ühingu töörühma.
Samuti uurib Viigimaa perekondlikku hüperkolesteroleemiat ja on 2024. aastal ajakirjas Lancet ilmunud vastava maailma suurima patsientide arvuga uuringu kaasautor. Ta on osalenud uute bioloogiliste ravimite (PCSK9 inhibiitorid) elulemusuuringute (nt ODYSSEY OUTCOMES) juhtkomiteedes. Tema juhitud uuring viis maailmas esimene randomiseeritud kliinilise täppispreventsiooni publikatsioonini, mis põhines polügeensetel riskiskooridel.
Viigimaad on tunnustatud Eesti Vabariigi Punase Risti III klassi aumärgiga (2007). Ta on Põhja-Eesti Regionaalhaigla Grand Man (2024) ning kahel korral on Viigimaad valitud Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2014, 2020).
Mis on teie jaoks olnud elu tipphetked? Ja kui aus olla, siis kui paljud neist on seotud teie tööga ja kui paljud on juhtunud vaatamata sellele?
Uute bioloogiliste kolesterooliravimite juurutamine maailmas läbilöögiuuringute juhtkomitee liikmena, Euroopa Hüpertensiooni Ektsellentsikeskuste võrgustiku asutamine, Eesti Südamenädalate alustamine ja jätkuv läbiviimine, Eesti laulupidudel laulmine alates juubelilaulupeost 1969. aastal, Vasaloppeti suusamaratoni läbimine.
Kui raha ja bürokraatia poleks probleem, mis oleks see üks asi, mille te oma valdkonnas Eestis kohe ära lahendaksite? Ja mis on maailmas see teema, millest teie kolleegid räägivad liiga palju, ja millest liiga vähe?
Kogu Eestis kasutatava mobiilirakenduse juurutamine tervishoidu võimaldaks parandada hüpertensiooni ja düslipideemia ravisoostumust ja ravitulemusi. See oleks side patsiendi, perearsti-pereõe ja spetsialisti vahel, mis vähendaks meditsiinipersonali töökoormust ja samas parandaks ravitulemusi. Innovaatiline hüpertensiooni ja düslipideemia ravi on võti südamehaiguste suremuse langusele Eestis.
Avastate, et teie hea kolleegi laialt tsiteeritud artikkel sisaldab teadlikult varjatud, ent kriitilist viga. Tõe avalikustamine kahjustaks rängalt nii kolleegi karjääri kui ka avalikku usaldust teie valdkonna vastu. Vaikimine laseks aga teaduslikul valel püsima jääda. Kuidas käitute ja millest lähtute?
Teaduslik vale ei jää kindlasti püsima. Mida kõrgem on ajakirja mõjufaktor, seda tihedam on sõel. Oma töös mitmete ajakirjade retsensendi ja kaastoimetajana teen oma parima, et vead ei jõua publitseerimiseni. Meditsiin on konservatiivne ja patsiendi turvalisus on esiplaanil, ravijuhiste soovituste muutmiseks on vaja vähemalt kahe randomiseeritud uuringu positiivseid tulemusi.
Kui suur osa 21. sajandil elava akadeemiku tööst peaks olema suunatud kolleegidele ja kui suur osa ühiskonnale, kes teid lõppeks üleval peab? Millal saab teadlasest lihtsalt arvamusliider?
Akadeemiku töös muutub järjest olulisemaks silla loomine teadusasutuste, haiglate, ettevõtete ja poliitikute vahel. Nii saame üheskoos juurutada innovaatilisi komponente Eesti arstiabi, majanduse ja riigi toimimisse.
Mida akadeemiku tiitel teile isiklikult annaks? Kui palju kaasneks sellega sisetunnetuslikult kohustusi, mida te juba ei täida?
Sellega kaasneks oluline lisatöö maht. Samas avaneksid paremad võimalused oma ideede ja algatuste elluviimiseks Eesti meditsiini ja ühiskonna hüvanguks.