USA mereväe suurim lennukikandja USS Gerald R. Ford saabus teisipäeval Lõuna-Ameerika põhjaranniku lähistele, andes märku Ameerika Ühendriikide sõjaväe koondamisest regiooni ajal, kui president Donald Trumpi administratsioon suurendab survet Venezuela presidendile Nicolás Madurole.
Ehkki Trump on väljendanud reservatsioone Venezuela vastu sõjaliste meetmete võtmise suhtes, suurendab lennukikandja rünnakugrupi saabumine, millesse kuuluvad muuhulgas ka rakettidega Tomahawk varustatud hävitajad, USA sõjaväe võimet rünnata riigis asuvaid sihtmärke, sealhulgas Venezuela õhukaitset, märkis The Wall Street Journal (WSJ).
Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell ütles, et lennukikandja rünnakugrupp suurendab ja täiendab juba olemasolevaid võimeid narkokaubanduse tõkestamiseks ning rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide õõnestamiseks ja likvideerimiseks.
Rünnakugrupi tulejõud ületab aga seda, mis on vajalik väikeste paatide ründamiseks, mida Trumpi administratsiooni sõnul kasutatakse narkootikumide salakaubaveoks, tõdes WSJ.
Praeguseks on USA sooritanud Kariibi merel ja Vaikse ookeani idaosas väidetavate narkolaevade vastu 19 rünnakut ning nendes on administratsiooni andmetel hukkunud 76 inimest. Sellised ilma kohtu loata toimunud tapmised on tekitanud õigusliku arutelu rünnakute seaduslikkuse üle.
USA kaitseministri Pete Hegsethi sõnul hukkus pühapäeval Vaikse ookeani idaosas kahes rünnakus väidetavatele narkopaatidele kuus meest. Hegseth ütles tõendeid esitamata, et USA luureteenistused teadsid, et mõlemad paadid on seotud ebaseadusliku narkokaubandusega ja et rünnakute ajal vedasid need narkootikume.
USA selline tegevus on pälvinud siiski teiste riikide kriitikat. Colombia president Gustavo Petro ütles, et seni, kuni taolised rünnakud Kariibi mere piirkonnas jätkuvad, peatab tema riik suhtluse USA julgeolekuasutustega. Ta tegi oma otsuse teatavaks teisipäeva õhtul pärast seda, kui CNN teatas, et Ühendkuningriik on lõpetanud luureandmete jagamise USA-ga Kariibi mere piirkonnas kahtlustatavate narkolaevade kohta.
Kuigi Trumpi administratsioon väidab, et viib läbi seaduslikke rünnakuid narkojõukude vastu, kellega USA on relvastatud konfliktis, leiavad mõned USA seadusandjad ja endised ametnikud, et rünnakud on tsiviilisikute kohtuvälised tapmised, kes ei ole kujutanud endast USA-le otsest ohtu.
Trump on aga andnud Venezuela suhtes segaseid signaale, rääkides mõnel korral sõjalise operatsiooni laiendamisest, et see hõlmaks ka maismaa sihtmärke, aga on samas ka öelnud, et ei kaalu rünnakute korraldamist Venezuelas.
Lennukikandjal USS Gerald R. Ford baseeruvate sõjalennukite hulka kuuluvad hävitajad F/A-18, mis suudavad rünnata maismaa sihtmärke, ja elektroonilise sõjapidamise lennukid Growler, mis suudavad rünnata ja segada vaenlase radareid ja õhutõrjet. Lisaks kahele juhitavate rakettidega hävitajale USS Bainbridge ja USS Mahan kuulub Fordi rünnakugruppi ka õhu- ja raketitõrje juhtimislaev USS Winston S. Churchill.
USS Gerald R. Fordi löögigrupp tegutses enne, kui see 24. oktoobril Kariibi merele saadeti, Aadria merel. See samm jättis USA mereväe ilma lennukikandjata piirkondades, mida kontrollivad USA Euroopa väejuhatus ja USA Keskväejuhatus, mis juhib Ameerika vägesid Lähis-Idas.
Fordi löögigrupp lisandub Kariibi mere piirkonda juba koondatud USA vägedele, sealhulgas dessantvalmiduse grupp ning F-35B ja MQ-9 hävitajad Puerto Ricos. Avalike fotode kohaselt on Puerto Ricos ja El Salvadoris paigutatud ka AC-130 lahingulennukid.