Keskmise netopalga ostujõud järelturul on alates 2022. aasta kolmandast kvartalist märgatavalt paranenud, kuid languseelsele tasemele, mis oli enne 2021. aastat, on veel omajagu ruumi.
«Täna näeme, et keskmise netopalga ostujõud järelturul on märgatavalt paranenud. Põhi jäi 2022. aasta kolmandasse kvartalisse,» selgitas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Samas on arendajate pakkumishindade kasv olnud tagasihoidlik, mistõttu uusarenduste turul on palga ostujõu paranemine endiselt piiratud.
«Kolmandas kvartalis oli hinnavahe järelturu ja uusarenduste vahel 42 protsenti, varasemalt 2016–2019 oli see keskmiselt 36 protsenti. Vahe suurenemise põhjus on intressimäärade tõus, mis vähendas järelturu nõudlust,» lisas Rõbinskaja.
Samuti mõjutavad hindu maksutõusud ja arendajate kulude kasv, kuid suurem osa neist teguritest on juba möödas.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit.
Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.
«Madalamad intressimäärad ja tasapisi paranev palga ja korterite hinna suhe on aidanud eluaseme taskukohasust suurendada,» märkis Rõbinskaja, lisades, et võrreldes nelja aasta taguse ajaga jääb taskukohasus siiski alla.
Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav keskmine leibkond kolmandas kvartalis endale järelturul lubada kuni 72-ruutmeetrise korteri, aasta tagasi oli see 61 ruutmeetrit. Uusarenduste turul võimaldas keskmine pakkumishind osta ligi 41-ruutmeetrise korteri, aasta tagasi oli see 35 ruutmeetrit.