Rootsi majandus on pärast aeglase kasvu perioodi hoogu kogumas, kuid ebakindlus püsib siiski kõrge, ütles rahandusminister Elisabeth Svantesson.
Ministri sõnul on tarbijad hakanud pärast keskpanga mitmeid intressimäärade langetamisi rohkem kulutama, samas kui nii tööstuse kui ka kodumajapidamiste vaade tulevikule on muutunud positiivsemaks.
“Asi pole nii, et see oleks väga helge, aga tunneli lõpus on valgus,” ütles Svantesson kolmapäeval peetud pressikonverentsil.
Rootsi majandus on olnud sel aastal raskustes ja majapidamised on kulutamise suhtes ettevaatlikud, seda hoolimata reaalpalga kasvust ja kaheksast intressimäärade langetamisest, mis on alates 2024. aasta kevadest toimunud.
Peale ehitajate, kes on endiselt raskustes, on Rootsi ettevõtjate meeleolu positiivsem ja tavapärasest parem, ütles Svantesson.
Kolmandas kvartalis oli Rootsi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv aga oodatust kiirem, ulatudes eelmise kvartaliga võrreldes 1,1 protsendini, selgub 29. oktoobri kiirhinnangust.
Parempoolse valitsuse koostatud 2026. aasta eelarve on kõige suurem pärast pandeemiat ning selle eesmärk on elavdada leibkondade tarbimist ja kiirendada majanduskasvu enne septembris toimuvaid üldvalimisi.
Valitsus eeldab, et SKP kasvab järgmisel aastal 3,1 protsenti.
Svantessoni sõnul ei ole ta mures selle pärast, et tugevam majanduskasv tooks kaasa inflatsiooni kiirenemise, mis on praegu üle keskpanga seatud kahe protsendi eesmärgi.
“See (inflatsioon) on mitmel mõistetaval põhjusel veidi kõrgem, kuid see pole kõrge ja ma ei oota näiteks, et meie eelarve inflatsiooni kiirendaks,” ütles ta.
Oktoobri kiirinflatsiooni hinnang näitas, et tarbijahinnad tõusid aastatagusega võrreldes 3,1 protsenti. Ilma volatiilsete energiahindadeta oli inflatsioon 2,8 protsenti.
Keskpank jättis oma baasintressimäära selle kuu alguses 1,75 protsendi juurde ja ütles, et eelmise aasta kevadel alanud leevendamistsükkel on nüüd läbi.
Analüütikud ootavad järgmist sammu, mis on intressimäära tõstmine, tõenäoliselt 2027. aasta kevadel.