„Investor saab ehitada täielikult hajutatud portfelli, ilma et peaks raha ühelt platvormilt teisele tõstma,“ räägib Läti investeerimisportaali Mintos kaasasutaja ja juht Martins Sulte. Laenude kõrval on ettevõte viimastel aastatel loonud võimalusi investeerimiseks nii võlakirjadesse, kinnisvarasse kui ETF-idesse.
„Kui varem teadsid inimesed Mintost kui laenuplatvormi, siis nüüd on see palju enamat,“ ütleb Martins Sulte. Tänaseks on Mintos Euroopa tasemel täielikult reguleeritud investeerimisplatvorm. Oma eelisena näeb Sulte just laiemat varaklasside valikut. „Meie klientide tagasiside näitab, kuidas inimesed hindavad kõrgelt seda, et nad saavad ühel platvormil investeerida kõikidesse varaklassidesse. See on Mintose väärtuspakkumise keskne osa.“
Sulte toob välja, et viimase paari aasta jooksul on investoritel märgatavalt kasvanud huvi ka võlakirjade vastu. „Inimesed on hakanud rohkem hindama stabiilset rahavoogu,“ märgib ta. Kui üldiselt peab võlakirjadesse investeerimiseks olema vähemalt 1000 eurot, siis Mintose platvormil saab alustada ka 50 euroga ja hajutada oma summasid erinevate kõrge tootlusega võlakirjade vahel. Lisaks pääsevad jaeinvestorid Mintose kaudu ligi võlakirjadele, millesse muidu saavad investeerida vaid suured fondid ja pangad.
„Need pärinevad erinevatest sektoritest – näiteks lennundusest, tarbekaupadest, sporditööstusest ja energiast,“ loetleb ta. „Investor saab osta näiteks Air Balticu, Reima või Life Fitnessi võlakirju, aga ka Põhjamaade ja Baltikumi energiaettevõtete omi.“ Selline valik annab parema võimaluse portfelli hajutada nii riikide kui tööstusharude lõikes.
Kõrge tootlusega ettevõtete võlakirjade kõrval saab platvormi kaudu investeerida ka madalama riskiga valitsuse ja AAA-reitinguga võlakirjadesse. Esmastel pakkumistel ostab Mintos investoritele huvipakkuvad võlakirjad esmalt ise ära ning seejärel jaotab need osade kaupa platvormi kaudu investeerijate vahel.
Kõrge tootlusega võlakirjade puhul jäävad tootlused Sulte sõnul Euroopas üldiselt 6–8% vahele, Baltikumis ja Põhjamaades 8–10% vahele või kohati ka üle selle. Madalama riskiga võlakirjade puhul on tootlus pigem 3–4% vahel. Enamik võlakirju on sealjuures tagatud, kuigi leidub ka tagatiseta võlakirju.
Sulte toob välja, et kuigi Eestis räägitakse võlakirjade buumist, siis tegelikkuses on varasemalt olnud lihtsalt liiga madal pakkumine ja kohalikel investoritel polnud harjumust võlakirjadesse investeerida. Ta näeb, et oleme alles teekonna alguses ning teadlikkus võlakirjadesse investeerimisest on endiselt madal. „Paljud inimesed alles õpivad, et selline varaklass üldse olemas on.“
Mujal Euroopas on võlakirjaturg suur, kuid ka seal jaeinvestorite osakaal alles kasvab. „Euroopa investorid on olnud pigem konservatiivsed – suur osa rahast seisab endiselt kontodel. USAs on võlakirjaturg oluliselt küpsem, aga Euroopas liigume samas suunas,“ räägib ta. Sulte toob välja, kuidas paljud Mintose kliendid hindavad fikseeritud tulumääraga investeeringute puhul seda, et nad saavad iga kuu reaalselt raha oma kontole. „See annab neile kindla tunde, et investeering töötab.“
Rõhku pandud riskide hindamisele
Investeerimisotsuste tegemisel tuleb teha igal investoril endal põhjalik taustatöö. Sama kehtib ka võlakirjade valimisel, kus tuleks arvestada enda eelistuste ja riskitaluvusega. Samas tõdeb Martins Sulte, et kui midagi peaks valesti minema, siis isegi kui investor ise otsustas, kiputakse süüdistama platvormi. Seetõttu teeb Mintos enne võlakirja platvormile lisamist ka oma riskihindamise.
Lisaks sellele laseb Mintos ka tehisintellektil võlakirju analüüsida ja määrata selle abil skoor, mis võtaks arvesse ettevõtte finantsseisundit, krediidiajalugu, turuolukorda ja tagatiste olemasolu. „Meie riskiskoor ei ole ametlik reiting nagu Moody’s või S&P hinnang. See on tööriist, mis aitab investoril riski paremini mõista ja võrrelda erinevaid instrumente ühtsel skaalal,“ rõhutab ta.
Sulte sõnul on selline lähenemine vajalik, sest paljudel väiksematel, kuid head tootlust pakkuvatel ettevõtetel puuduvad ametlikud reitingud. „Investor saab tänu sellele tööriistale parema tunnetuse, kui riskantne konkreetne investeering on.“
Võlakirjadesse investeerimine muutub automaatseks
Kui praegu veel peab iga võlakirjatehingu tegema investor ise, siis peagi lisandub ka automatiseerimise võimalus nagu on see juba olemas laenude puhul. „Investor ei pea iga võlakirja käsitsi valima. Süsteem teeb hajutamise tema eest ja võimaldab investeerida väikeste sammudega,“ selgitab Sulte.
Ta toob välja, et Mintose platvormil on võlakirjadele ka eraldi järelturg. „Kui investor soovib oma positsioonist väljuda, sõltub tehingu kiirus hinnast. Preemiaga müümine võtab rohkem aega, kuid nimiväärtuse või allahindlusega müües saab investeeringu rahaks teha üsna kiiresti.“
Sulte ise hindab, et õigesti hinnastatud võlakirju müües saab vajadusel investeeringust väljuda ühe-kahe päevaga. „Muidugi rõhutame alati, et fikseeritud tulumääraga toodetesse investeerides tuleks eeldada nende hoidmist kuni lõpptähtajani. Aga kui raha on vaja varem, siis automaatne portfell võimaldab investeeringust lihtsalt väljuda.”
Investoreid tuleb üle Euroopa
Mintosel on umbes 600 000 kasutajat , kellest suurima osa moodustavad sakslased ja hispaanlased, vastavalt kolmandiku ja viiendikuga kõigist investoritest. Baltikumi investorid moodustavad umbes kümnendiku. „Eestlased on kõige kogenumad ja teadlikumad investorid regioonis, aga lätlased ja leedukad liiguvad kiiresti järele,“ mainib ta. Sulte toob välja, et kui sakslased eelistavad eelkõige turvalisi investeeringuid, siis hispaanlased on riskialtimad investorid.
Põhiprobleemina Euroopa investorkultuuris näeb ta madalat aktiivsust. Ta toob välja, et Euroopas investeerib ainult 30% leibkondadest, samas kui USAs on see üle 60%. Seega on Euroopal veel pikk maa minna ja ka investeerimisplatvormidel kõvasti kasvuruumi.
Sulte lisab, et noorem põlvkond on investeerimise juba aktiivselt omaks võtnud ja alustab varakult. „Kui mina olin 20, ei mõelnud ma investeerimisele üldse. Nüüd räägin 20–25-aastastega tööintervjuudel ja neil on juba korralikud portfellid.“
Ligipääs suurimale varaklassile
Mintos on lisaks teinud kättesaadavamaks ka maailma suurimasse varaklassi ehk kinnisvarasse investeerimise. „Enamik inimesi ei saa aga sellesse investeerida, sest see nõuab liiga palju raha ja aega. Samal ajal arvatakse, et näiteks korteri ostmine ja üürile andmine on passiivne investeering. Tegelikult ei ole – see on töö. Sa pead leidma objekti, üürniku, tegelema hoolduse ja maksudega,“ rõhutab Martins Sulte.
Tänaseks on Mintos loonud oma platvormile lahenduse, mis lubab inimestel alustada kinnisvarasse investeerimisega passiivselt ja väikeste osade kaupa. „Investor ei pea muretsema korteri otsimise, sisustamise ega üürnike leidmise pärast – kõik tehakse tema eest,“ ütleb ta. Kõik objektid ostetakse ja hallatakse koos professionaalsete partneritega. Need partnerid tegelevad ostu, renoveerimise, üürimise ja hooldusega. Kõik objektid on professionaalselt hallatud lühiajalise üüri objektid ehk AirBnB majutused.
Investor saab Mintose kaudu kinnisvarasse investeerides osa nii üüritulust kui võimalikust kinnisvara väärtuse kasvust. Iga investor teenib tulu proportsionaalselt oma osalusele nii üüri kui võimaliku müügi pealt.
Kõik kinnisvaraprojektid on ka varadega tagatud. „Kinnisvara puhul on alati olemas reaalne tagatis. Investor näeb, kuhu tema raha läheb,“ rõhutab Sulte. Praegu on Mintosel kinnisvaraprojektid Austrias ja Lätis, kuid peagi lisanduvad uute turgudena Poola, Taani ja Hispaania. „Tahame pakkuda investoritele võimalust hajutada portfelli ka geograafiliselt.“
Mintose kinnisvarainvesteeringutel on samuti oma järelturg, mis võimaldab investoril osalust müüa teistele kasutajatele.
Nõudlus ületab pakkumist
Sulte tõdeb, et taolise kinnisvarainvesteeringu pakkumiseks on vaja suurt investorite hulka. „Näiteks keskmine korter Riias, mida praegu pakume, maksab umbes 100 000 – 150 000 eurot. Kui üks inimene panustab 100 eurot, on vaja üle tuhande investori, et see objekt ära finantseerida. Kuna Mintosel on täna üle 600 000 investori ja üle 800 miljoni euro hallatavaid varasid, on see täiesti võimalik,“ sõnab Sulte.
Kinnisvarasse investeerimise eelistena toob Sulte välja võimaluse portfelli hajutada.„Kinnisvara lisamine annab stabiilsuse ja rahavoo. Kui aktsiaturg kõigub, jääb kinnisvara rahulikuks ja toob igakuiselt tulu,“ märgib ta.
Kinnisvarasse investeerimise vastu on huvi suur nii Saksamaa, Hispaania kui Baltikumi investorite seas ning peamine probleem pole mitte vajaliku raha saamine, vaid sobiva kinnisvara leidmine.
Sulte rõhutab, et suur osa Euroopa kapitalist seisab endiselt kontodel või sularahas. „Me tahame muuta inimeste investeerimiskäitumist Euroopas – praegu hoitakse liiga palju raha lihtsalt pangakontol.“ Mintose enda platvormil saavad investorid hoida vaba raha BlackRocki rahaturufondil põhinevas Smart Cashi lahenduses, kus praegu teenib umbes 2% intressitulu aastas. Sulte sõnul investeerisid paljud Smart Cashi, kui euribor oli 4–4,5%, aga nüüd, mil intressimäärad on langenud, on investorid asunud otsima rohkem tulutoovamaid võimalusi nagu võlakirjad, laenud ja ETF-id.
Mintose juht ehitab pikaajalist tasakaalustatud portfelli
Sulte ise eelistab oma portfelli hoida tasakaalus, mitte olla ühe konkreetse varaklassi poole kaldu. „Mina isiklikult olen vanakooli inimene – ma ei usu turu ajastamisse. Ei ole mõtet proovida arvata, kas turg on kõrgel või madalal tasemel. Parim strateegia on lihtsalt olla turul pikaajaliselt sees ja investeerida järjepidevalt.“
Ta toob välja, kuidas ta ise hakkas aktsiatesse aktiivsemalt investeerima 2021. aastal, kui kõik ütlesid, et turg on juba tipus. „Nüüd on hinnad sellest ajast umbes 30% kõrgemad. Maailm areneb edasi, tehnoloogia ja tehisaru muudavad majandust ja inimkond liigub edasi.“
Sulte kirjeldab ennast tüüpilise Mintose investorina, kelle portfell on väga hajutatud. „Investeerin ETF-idesse ja indeksifondidesse, veidi ka üksikaktsiatesse, aga mitte palju. Mulle meeldib fikseeritud tulumääraga tulu, seega investeerin ka võlakirjadesse, eelkõige kõrge tootlusega võlakirjadesse. See moodustab olulise osa minu varadest. Lisaks investeerin kinnisvarasse ja laenudesse. Väiksema osa minu portfellist moodustavad alternatiivsed investeeringud,“ räägib ta. Sulte jaoks on oluline, et kogu ta portfell oleks passiivne ning igapäevase kauplemisega ta ei tegele.
Tulevik toob uusi varaklasse ja investeerimiskonto
„Plaanime aasta lõpuks lisada krüpto-ETP-d (börsil kaubeldavad tooted) ning töötame ka üksikaktsiate lisamise suunas,“ räägib Sulte tulevikuplaanidest. Üksikaktsiate ostmise võimalus võib Sulte hinnangul lisanduda Mintose platvormile 2026. aasta alguses. „Nii et investor ei pea enam oma raha mujale viima – kõik saab teha ühest kohast.“
Kuigi Mintos hetkel veel Eesti investeerimiskonto süsteemiga ei ühildu, siis 2026. aasta algusest peaks see võimekus tekkima. „Soovime selle käivitada enne jaanuari,“ rõhutab ta.
Ka Mintosesse endasse on võimalik investeerida. Sulte toob välja, et ettevõte on varasemalt teinud kaks rahastuskampaaniat, kus jaeinvestorid said osta Mintose aktsiaid. „Praegu on meil umbes 10 000 aktsionäri, kes omavad osa Mintosest. Kavatseme tulevikus pakkuda sarnaseid võimalusi,“ lisab ta.
Kuula saadet siit:
Mintos liigub laenuärist edasi uute varaklasside poole
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!