Riinimanda kooristuudio juhendaja Urve Uusberg rääkis saates “Huvitaja”, et kui vanasti tõmbasid noori koori laulma tore seltskond, laululaagrid ja konkurssidel käimine, siis väärtused, mida noored täna kõige rohkem teenivad, on seotud praktilise ja asisemaga ning kirglik koorijuht nende ellu enam ei sobitugi.
“Noorte jaoks, kes on valinud koorilaulu, on see väga oluline, ja kes ei ole valinud, nende jaoks ilmselt ei ole. Aga nende kahe vahele jääb veel palju inimesi, ja see on olnud mingis mõttes minu kinnisidee ja ma olen kindel, et on suur hulk noori, kes ei ole valinud koorilaulu oma huvialaks, aga kui nad valiksid, oleksid nad õnnelikud,” ütles dirigent ja Riinimanda kooristuudio juhendaja Urve Uusberg.
Uusbergi sõnul on ta aga viimasel ajal kogenud, et see pole vist enam kuigi tark mõte. “Tegelikult ei pea ootama, et kõik oleksid õnnelikud ja võib-olla ei tohiks kedagi veenda koori tulema. Mina alati väga veenan, et tule ikka koori ja ära nüüd ära mine. Tänapäeval on aga väga palju kultuuris muutunud, indiviid ise on ikkagi esimene, kes teeb valiku ja sinna mustrisse ehk selline väga kirglik koorijuht enam ei sobigi.”
Uusbergi sõnul on see tema jaoks raske üleminek, sest siiani oli ta arvamusel, et kui ta kellegi ära räägib, siis noor on õnnelik. “Ma olengi seda väga palju näinud, et nad ongi õnnelikud, kui nad on lõpuks koori tulnud.”
Noored on tänapäeval iseendast ja oma soovidest väga teadlikud. “Noorte motivatsioon on väga palju seesmine ja väljendab nende individuaalset tahet. Vanasti oli suureks tõukejõuks see, et me oleme koos, me lähme laagrisse või konkursile. Praegu on laulupidu veel jäänud selliseks väliseks motivaatoriks.”
Oma kogemuse pealt tõdes Uusberg, et väärtused, mida noored täna kõige rohkem teenivad, on seotud praktilise ja asisemaga. “Koor on ikkagi looming, unistajate maailm. Kooris laulmisel on palju väärtusi, mis inimeseks olemisele juurde annab, aga tunne on, et neid ei olegi tänapäeval väga enam vaja. Kõige enam annab koor koostööoskust ja Arvo Pärti tsiteerides ka kokkukõla. Iga hing otsib elus kokkukõla.”
Aina enam levib ka trend, et noored tulevad laulupeoaastaks koori laulma ja pärast laulupidu lähevad koorist ära.
Uusberg toob välja olukorra, kus 10. klassi läinud õpilane valib kolmeks aastaks valikkursuseks koorilaulu, aga 12. klassis loobub sellest. “Nii ei saa koori teha, kui igal aastal kõik valivad.”
“Mul on osa gümnasiste, kes on koorilaulu valikkaines minus pettunud. Nemad tahtsid tulla tšillima ja ennast hästi tundma. Ma seostan seda pingutuskultuuriga, ei taheta pingutada, et laulud oleksid lihtsad ja kergesti omandatavad,” nentis koorijuht. “Laulupeo repertuaariga aga ilma pingutamata ei saagi.”
Tänapäeval kannavad lapsed ka lapsevanemate poolt peale pandud taaka, sest vanemad ootavad oma lastelt väga palju. “Huviringides käimise eest koolis ju hindeid ei saa,” lisas Uusberg. “Koorilaulmine on vaimne tervis, see laeb igas mõttes.”
Uusberg tõi välja, et kes kord kooris laulma on hakanud, jäävad koorilauljaks eluks ajaks. “Mul on täiskasvanud inimeste koor ka, kus käivad tippjuhid, kel iga minut on loetud, aga koorilaulu jaoks leiab aja,” tõdes koorijuht.