Tarbija sattus vaidlusse parkimisteenuse osutajaga pärast seda, kui tema sõidukile määrati 31. juulil Õismäe teel asuvas eraparklas 100-eurone leppetrahv.
Ta ei nõustunud tasumisega, väites, et ei olnud võimalik aru saada, et parkimine on tasuline. EuroParki uuendatud mobiilirakenduses vastavat tsooni EP291 ei olnud valitav ning ettevõte ei olnud selle aktiveerimisest kusagil teavitanud.
EuroPark selgitas, et Õismäe tee 155b juures asuv parkla on tasuline kogu ulatuses ja ööpäevaringselt ning parkimistingimused on kohapeal nähtavad. Ettevõte märkis, et Telia, kes haldab mobiilset parkimisteenust, aktiveeris parkimistsooni EP291 juba 22. juulil.
Sealjuures ei mõista ettevõte miks tarbija arvas, et iga tsooni käivitamine peaks olema eraldi avalikult teatatud.
Leppetrahv oli erakordselt kõrge
Tarbijavaidluste komisjon tutvus asja materjalidega ja leidis, et tarbijale väljastatud leppetrahvi aluseks olnud tüüptingimus on võlaõigusseaduse paragrahv 42 lõik 3 punkt 5 järgi tühine, kuna see kahjustab tarbijat ebamõistlikult.
Komisjoni hinnangul oli leppetrahv võrreldes tegeliku parkimistasuga ebaproportsionaalselt suur.
Parkimise hind Õismäe tee parklas oli: 0,5 eurot 30 minuti eest või 3 eurot 24 tunni eest. Kaupleja tüüptingimus nägi ette, et parkimislepingu rikkumise korral tuleb tasuda 100 eurot, mis tähendab, et leppetrahv oli rohkem kui 33 korda suurem kui ööpäeva parkimistasu. Leppetrahvil ei olnud seost võimaliku kahju hüvitamisega, vaid selle eesmärk oli pigem teenuse rikkumise karistamine.
Seetõttu rahuldas komisjon tarbija avalduse ning leidis, et tarbijal puudub kohustus leppetrahvi tasuda. Komisjoni hinnangul ei olnud EuroParkil õigust nõuda leppetrahvi isegi vähendatud summas.