Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hindas kolmapäeval, et globaalne nafta- ja maagaasinõudlus võib kasvada kuni 2050. aastani.
IEA on viimasel ajal jäänud USA surve alla, kuna Donald Trumpi administratsioon suurendab riigis nafta- ja gaasitootmist. Veel Joe Bideni administratsiooni ajal hindas IEA, et nafta tarbimise tipptase võib saabuda juba lähiaastatel.
USA energeetikaminister Chris Wright on aga nimetanud IEA varasemaid prognoose absurdseteks. IEA tegevust rahastavad selle liikmesriigid, suurim toetaja on USA. Wright ähvardas juulis IEA-st lahkuda, kui see oma tegevust ei muuda.
IEA kasutas oma viimases aruandes kolme stsenaariumi. Üks võtab arvesse praegu kehtivaid poliitilisi suundi, teine vaatleb valitsuste väljakuulutatud poliitsuundi, sealhulgas meetmeid, mida ei ole veel vastu võetud ning kolmas käsitleb maailma, mis saavutab 2050. aastaks neto-nullheite
IEA jättis Bideni administratsiooni ajal oma aruandest välja poliitiliste suundade prognoosi.
Kolmapäeval avaldatud poliitsuundade prognoosi kohaselt hindas IEA, et sajandi keskpaigas küündib naftanõudlus 113 miljoni barrelini päevas, mis on umbes 13 protsenti rohkem kui 2024. aastal.
IEA väljakuulutatud poliitikate stsenaariumi kohaselt saavutaks naftanõudlus tipu 2030. aasta paiku. Järgnevatel aastatel peaks see siis vähenema veelgi.
Iga prognoos hindas, et taastuvenergia kasutamine laieneb fossiilkütustest kiiremini, hoolimata USA poliitilistest muudatustest, vahendas The Wall Street Journal.
IEA iga stsenaarium prognoosis veel, et globaalne soojenemine ei pruugi piirduda 1,5 kraadiga.
Pariisi kliimakokkulepe näeb ette hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus võrreldes tööstusajastu eelse ajaga tugevalt alla kahe kraadi. Seejuures tuleks jõupingutusi ka selleks, et temperatuuritõus piirduks 1,5 kraadiga. Trumpi juhtimisel lahkus USA aga Pariisi kliimaleppest.
Siiski neto-nullheite stsenaariumi kohaselt saavutaks soojenemine tipu umbes 2050. aasta paiku ja langeks seejärel aeglaselt. Umbes aastaks 2100 peaks see langema alla 1,5 kraadi.