Eesti Kunstiakadeemia ja Pallase kunstitudengid päästsid suvelõpul Põlvamaal Peri külakeskuses asuvat Andrus Kasemaa loodud seinamaali “Mahtra sõda” ja nüüd on see külakeskuses ülesseatud pop-up näitusena. Teose kaugem tulevik jääb ebaselgeks.
37 EKA tudengite poolt säilitatud fragmenti Andrus Kasemaa 60-ruutmeetri suurusest seinamaalilt “Mahtra Sõda” on otseselt inspireeritud Eduard Vilde samanimelisest teosest. “Mahtra sõda” valmis Eestis ainulaadses secco-tehnikas ja on üks kahest Kasemaa elu jooksul valminud seinamaalist. Mälestustest on selgunud, et Kasemaa pühendas selle austusavaldusena Marc Chagallile, kes samal aastal suri.
Teos oli ajahambast puretud hoone seinalt mahapudenemas ja nii võeti see augustis kahe kunstikooli koostööna seinalt maha. Algselt arvati, et kätte saadakse mõned fragmendid, aga kätte saadi kõik ning nüüd ollakse paraja küsimuse ees, mis saab edasi.
“Ühelt poolt, kui neid tükke oleks ainult üksikud, siis oleks ju kerge ka hiljem nende tulevikku prognoosida, aga nüüd on see kuuskümmend ruutmeetrit, millega siis peame meie, peab muinsuskaitse, peab vald, peab küla siis mõtlema ja mõtestama, et mis neist edasi saab,” rääkis EKA rektor Hilkka Hiiop.
“Samas me teame, et üks tükk kindlasti, mille me installeerisimegi tagasi originaalseina, peaks jääma Perile, sest seal on kujutatud peal kohalikke inimesi,” lisas ta.
Konserveerimise käigus kaeti maali pind marliga, mis eemaldamise ajal võtsid kaasa ka killukese värvi. Nii saab Peri külakeskuses näha nii teose fragmenti kui ka killukest nende päästmise loost. Kohalikud on kogu ettevõtmise suhtes jahedad nagu oldi ka juba siis, kui teost tehti.
“Jõudsin ühe prouani, kelle abikaasa on seal kolhoositegelaste pildi peal ja tema ütles, et juba tollel ajal tegelikult, kui seda teost hakati sinna seina peale looma, oli ühe keskmise kolhoosniku suhtumine sellesse olnud küllalt jahe või isegi natukene torisev, et suur raha pannakse hakkama,” tõdes Peri raamatukogu hoidja Margit Kõva.
“Selles mõttes ei ole mitte midagi siin maailmas muutunud, sest ikka leitakse, et kui midagi sellist tavainimesele võib-olla mitte nii arusaadavat tehakse, et siis on see üks asjatu ressursikulu,” lisas ta.
Kuigi pidudega on nüüd mõneks ajaks Peri külakeskuse saalis lõpp, siis igatahes Peri traditsiooniline jõululaat saab toimuma kunstinäituse keskel.