Lavastaja Margus Kasterpalu rääkis “Ringvaates”, et 40 aastat tagasi üliõpilaste poolt loodud luuleteatris Valhalla Marie Underi ja Henrik Visnapuu erootilisi värsse lugedes tajusid inimesed justkui oleks räägitud vabadusest. Valhalla liikme Tiit Pruuli sõnul oli eesti kirjanduse ja kultuuriloo tekstide lugemine nende tollase elu väga oluline osa.
“Valhalla oli üks sõpruskond Tartu Ülikoolis 1980. aastate teisel poolel. Tegime teatrit, lugesime luuletusi. Luuletuste kuulamine oli väga populaarne. Meie sõpruskonnas oli filoloogia ja ajaloo, aga ka matemaatika tudengeid,” ütles Valhalla liige Tiit Pruuli.
“Mõned armastasid rohkem luuletust ja mõned rohkem seda, millist allteksti see kandis või mida ridade vahele panna sai. Me lugesime Underi ja Visnapuu erootilisi värsse, aga inimesed tajusid seda justkui oleks me rääkinud vabadusest,” sõnas Valhalla liige Margus Kasterpalu.
“Lugesime Uku Masingut ja Bernard Kangrot Supilinna tagahoovides, mis ei olnud tol ajal ka soositud tegevus,” tõi Pruuli välja. “Valhalla pundi puhul oligi üks oluline dominant, et pidu võis pidada ja kõike pulli võis teha, aga selles seltskonnas oli loll olla loll. Eneseharimine, eesti kirjanduse ja kultuuriloo tekstide lugemine oli meie tollase elu oluline osa.”
“Lavastus “Siuru” oli Valhalla esimene suurvorm, näitemäng, kirjanduslooline kava, kus oli nii luuletusi, artiklite katked kui kirjavahetusi, millest Siuru lugu kokku oli pandud. Pruuli kirjutas tekstid ja selle kandsime publiku ees ette,” meenutas Kasterpalu 40 aastat tagasi kõmu tekitanud lavastust.
Nõukogude võimu silmis mittesoositud tegevuste tagajärjeks võis olla ülikoolist väljaheitmine või sõjaväkke saatmine.
Siuru lavastuse lavale toomisest on möödunud 40 aastat ja Kasterpalul tekkis mõte teha näitemängule samade tegelastega järg. “Hakkas tunduma, et kultuurilool on meile jätkuvasti midagi õpetada ja ütelda. Kui me seda toona tegime, olime 20-aastased noored, umbes sama vanad kui siurulased siis, kui nemad 1917. aastal kokku tulid. Nüüd oleme 60-aastased ja vaataks, mis siurulastel oli sel ajal, kui nemad nii vanaks said,” selgitas näitemängu “Siuru sügis” teksti autor Kasterpalu. “Siis olid 1940. aastad. Tollal esile kerkinud küsimused tundusid taas aktuaalsed, et vist on vaja praegu neid küsimusi uuesti küsida.”
Originaalkoosseisust on vahetunud vaid kaks liiget. Jüri Luige asemel kehastab Artur Adsonit Ilmar Raag ja meie hulgast lahkunud Aet Truu asemel kehastab Marie Underit Maris Jesse.
Urmas Kõljag on lavastuses Johannes Semper, Toomas Kiho August Gailit, Kalev Kudu Henrik Visnapuu, Margus Kasterpalu Friedebert Tuglas, Tiit Pruuli loeb vahetekste ja kehastab ajaloolist tõde.
Pruuli sõnul loodab ta, et publik ei hinda mitte nende näitlejameisterlikkust, vaid kultuurilooliste tekstide olulisust, mida nad laval ette kannavad.