Sõja 1357. päev: Ukraina tabas järjekordset naftakäitist Venemaal | Välismaa

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva õhurünnaku Venemaa Saraatovi naftatöötlemistehasele, mis väidetavalt süttis pärast plahvatusi põlema.

Kohalikud elanikud postitasid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram öösel videosid, millest oli näha plahvatus naftatehases, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Rünnakut kinnitas kaudselt ka Saraatovi oblasti kuberner Roman Busargin, kes teatas Telegramis, et droonid kahjustasid tsiviilinfrastruktuuri, mainimata otsesõnu rafineerimistehast.

Venemaa meedia teatas, et piirkondlik lennujaam kehtestas pärast rünnakut lennupiirangud.

“Zaporižžjas, eriti Oleksandrivka ja Huljaipole suunal, on juba mitu päeva käinud äge võitlus. Vaenlane kasutab kõiki olemasolevaid relvi Ukraina relvajõudude positsioonidelt välja tõrjumiseks. Viimase ööpäeva jooksul on registreeritud kuni sada lahingkokkupõrget,” teatas Ukraina lõuna ringkonna väejuhatus

Väejuhatus teatas, et pidi viielt positsioonilt taanduma. Sotsiaalmeedias levivad väited, et Vene väed liiguvad Huljaipole suunas. 

Ukraina kasutab iga päev tõhusalt omaenda kaugmaarelvi Venemaa vastu ja saavutab selgeid tulemusi vaenlase võimekuse vähendamisel, teatas esmaspäeval oma igaõhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenski.

“Kuulasin kaitseminister Denõss Šmõhali ettekannet. Aasta lõpuks peame relvatarnete ja kaitsetööstuse osas täitma kõik ülesanded, mis on seatud rinde toetamiseks, meie armee rahastamiseks ja meie kauglöökide läbiviimiseks,” rääkis Zelenski.

Riigipea sõnul kasutab Ukraina nüüd oma kaugmaarelvi Venemaa vastu peaaegu iga päev ja saavutab selgeid tulemusi Venemaa võimekuse vähenemise näol.

“Venemaa peab jätkuvalt kaotama ja see on tegelikult rahu loov taktika,” sõnas Zelenski.

Ukraina president lisas, et arutas ka nõupidamise valitsusametnike ja presidendikantselei meeskonnaga olukorda rindelähedastes kogukondades.

“Sellistes linnades nagu Nikopol, samuti Lõuna-Ukraina linnades ning Harkivi ja Sumõ oblastite linnades, mis on peaaegu iga päev rünnaku all. Valmistame ette uusi toetusmeetmeid meie inimestele rinde- ja piiriäärsetes kogukondades,” kinnitas Zelenski.

President tõi juba varem välja, et 90–95 protsenti Ukraina kaugmaalöökidest vaenlase vastu viiakse läbi kodumaiste relvadega.

Eeelmise kuu lõpus seati Ukraina ülemjuhataja staabi koosolekul ülesanded kaitseväe kaugmaarünnakute geograafia laiendamiseks. Kohtumisel osalesid relvatootjad ja kõik nende kasutamise eest vastutavad isikud.

Peamine teema oli Ukraina võime korraldada Venemaa vastu kaugmaarünnakuid. Osalejad analüüsisid kaitseväe kaugmaalöökide tõhusust teatud aja jooksul.

“Venemaa naftatööstus maksab sõja eest juba käegakatsutavat hinda ja hakkab maksma veelgi rohkem,” märkis siis Zelenski.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi selgitas esmaspäeval Venemaa strateegilise pealetungioperatsiooni eesmärke Pokrovski suunal.

“Moskva on saatnud ligikaudu 150 000 sõdurit – Ukraina territooriumil asuvast umbes 700 000-st – Pokrovski suunale ning kaasanud pealetungile võimsad mehhaniseeritud rühmad ja neli merejalaväebrigaadi,” seisis väljaandes New York Post avaldatud artiklis.

Vaatamata sellele, et Venemaa riiklik televisioon ja sotsiaalmeedia propagandistid väidavad, et Pokrovsk on langenud ja ukrainlased lõksus, ütles Sõrskõi, et olukord on vastupidine pärast septembrikuist vasturünnakut, mis läks sissetungijatele maksma umbes 13 000 ohvrit ja võimaldas Ukraina vägedel puhastada üle 427 ruutkilomeetri.

“Nad kujutavad seda piirkonda oma kaartidel jätkuvalt nii nagu oleks see nende kontrolli all,” rääkis Sõrskõi.

“See väide, et vaenlane on praktiliselt kõik kätte saanud ja kohe lõpetamas, ei vasta tõele,” lisas kindral.

Sõrskõi sõnul hoiab Kiiev logistiliselt olulisest linnast otsustavalt kinni hoolimata sellest, et Kremli väed kasutavad kõiki vahendeid, et püüda Ukraina kaitsest läbi murda.

“Olukord rindejoonel on tõeliselt pingeline eriti seal, kus vaenlane viib läbi strateegilist pealetungioperatsiooni. Nad on kogunud kokku enamiku oma jõududest loomaks ülekaalu katses murda läbi meie kaitseliinist, et piirkond vallutada,” jätkas kindral.

“Venemaa eesmärk on Pokrovsk ja naaberlinnad põhjast, lõunast ja idast ümber piirata ning kägistada sellega tarneahelad oma viimases gambiidis kogu Donetski oblasti hõivamiseks,” selgitas ülemjuhataja.

President Volodõmõr Zelenski ütles oma viimases videopöördumises, et Vene väed ei ole rindel märkimisväärset edu saavutanud. Riigipea lisas, et Ukraina kaitsejõud hoiavad edukalt oma positsioone Pokrovski piirkonnas, Dobropillja lähedal ja kogu kontaktjoonel.

Vene väed ei ole suutnud lahinguväljal teha ühtegi olulist edasiminekut ja Ukraina kaitsejõud hoiavad samal ajal kindlalt oma positsioone Pokrovski suunal, Dobropillja piirkonnas ja kogu rindejoonel, ütles esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

“Kuulasime ettekandeid rindejoonelt. On äärmiselt oluline, et okupant ei ole saavutanud mingeid olulisi tulemusi. Pokrovski suund, Dobropillja piirkonnad ja Donetski oblast üldiselt – me kaitseme oma positsioone,” kinnitas Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises..

President lisas, et Ukraina väed hoiavad rinnet ka kõigis teistes rindelõikudes.

“Ja see on meie riigi jaoks kõige olulisem tulemus,” ütles president.

Riigipea avaldas tänu kõigile Ukrainat kaitsvatele üksustele ja sõduritele.

“Tahan täna eriliselt esile tõsta mehitamata süsteemide väejuhatuse 414. brigaadi Madjari Linnud. Samuti tahan tunnustada 411. eraldiseisvat mehitamata süsteemide polku Kullid ja piirivalve mehitamata õhusõidukite üksust Fööniks. Suur aitäh teile, sõdalased!” rääkis Zelenski.

Riigipea tänas ka 26., 55. ja 148. brigaadi suurtükiväelasi ning Ukraina mereväe 360. eraldiseisva rannikukaitsebrigaadi raketiväelasi.

Samuti kiitis president 5. ja 92. eraldiseisvat ründebrigaadi, 71. eraldiseisvat jäägribrigaadi, 227. eraldiseisvat raskelt mehhaniseeritud brigaadi, eriopetatsioonide väejuhatuse üksusi ning samuti 1., 33., 225. ja 425. eraldiseisvat ründepolku.

Zelenski sõnul on Ukrainale ülioluline, et iga üksus tegutseks oma vastutusalas tõhusalt.

“Allkirjastasin esmaspäeval määruse riiklike autasude andmise kohta meie sõdalastele: 304 Ukraina relvajõudude kaitseväelasele, millest 135 kahjuks postuumselt,” lisas Zelenski.

Analüüsi kohaselt on umbes 70 protsenti Venemaa poolt Ukraina vastu peetavas sõjas kasutatavast laskemoonast toodetud Põhja-Koreas, vahendas uudisteagentuur Unian esmaspäeval Jaapani meediakanali Kyodo News informatsiooni.

Kyodo Newsile edastatud dokumentidest selgus, et alates Moskva täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Pyongyang tarninud Venemaale umbes 6,5 miljonit mürsku vastutasuks Venemaa sõjatehnoloogia eest oma relvade tootmiseks.

Dokumendid heidavad valgust sellele, kuidas Venemaa ostab Põhja-Korealt, Hiinalt ja Iraanilt sõjalisi vahendeid. Nende kohaselt on Pyongyang saanud Venemaa tehnoloogiat, mis on seotud õhutõrjesüsteemide ja kosmosearendusega. Sellele lisaks on Põhja-Korea saanud Venemaalt 20 miljardit dollarit abi.

Samuti viidatakse Venemaa tuumatehnoloogia üleandmisele Põhja-Koreale. Uuringu tulemused rõhutavad süvenevaid sõjalisi sidemeid Venemaa ja Põhja-Korea vahel, kes on saatnud vägesid Moskvale appi käimasolevas sõjas Ukraina vastu.

Dokumentide kohaselt ostis Moskva Hiina kaudu ka Jaapanis, USA-s ja Euroopas toodetud elektroonikskomponente, mis on vajalikud tankide ja rakettide tootmiseks. 

Hinnanguliselt on umbes 90 protsenti Venemaa kaitsetööstusele tarnitud elektroonikakomponentidest, näiteks pooljuhtidest, pärit Hiinast. Vastutasuks tarnis Moskva Hiinale muu hulgas energiat, sealhulgas naftat. Samuti haruldasi metalle, mis on vajalikud lennukite ja allveelaevade tootmiseks. 

Märkimisväärne on samuti, et Iraan varustas Venemaad umbes 2200 drooniga ja lõhkeainete tootmise tehnoloogiaga ning Venemaa andis omakorda Teheranile üle õhutõrjesüsteemi ja radareid.

Üks Ukraina kaitseministeeriumi esindaja märkis, et logistikavõrgustik, mis hõlmab Põhja-Koread, Hiinat ja Iraani, toetab Venemaa sissetungi Ukrainasse ja pikendab sõda. Ametnik rõhutas vajadust isoleerida Moskva lääneriikide sanktsioonide kaudu.

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 153 180 (võrdlus eelmise päevaga +1020);

– tankid 11 342 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 23 553 (+1);

– suurtükisüsteemid 34 366 (+17);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1539 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1239 (+0);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 79 642 (+217);

– tiibraketid 3926 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 036 (+79);

– eritehnika 3993 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina uurijad süüdistasid teisipäeval president Volodõmõr Zelenski olulist liitlast 100 miljoni dollari suuruse korruptsiooniskeemi korraldamises.

Korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO) prokurör ütles kohtus, et Tõmur Minditš otsustas end ebaseaduslikult rikastada, korraldades kuritegude toimepanemist Ukraina majanduse eri sektorites.

Riiklik korruptsioonitõrjebüroo (NABU) teatas esmaspäeval, et paljastas energiasektoris korruptsiooniskeemi, mis hõlmas 100 miljoni dollari väärtuses pestud raha.