Värske elulooraamatu kirjutamine toimus Els Himma viimasel eluaastal. Esialgne mõte pärines Himmalt endalt – eelmise aasta suve hakul pöördus ta ideega Kuusiku poole. „Ega tal siis olemine enam kõige parem ei olnud. Tõenäoliselt oli ka see põhjus, miks ta seda raamatut hakkas ikkagi lõpuks tahtma,“ kirjeldas raamatu autor.
„Ta oli ootamatult aus ikkagi. See ei ole siirupivesi, et kõik oli hirmus tore. Tulin, nägin ja võitsin, ja olin hästi ilus ning kogu mu elu veeres õlitatult,“ rääkis Silver raamatu sisust.
Kogu Himma elu siiski kaante vahele ei jõudnud. Mõni seik jääb ka igaveseks saladuseks. „85-aastase lavainimese elu on ikka neetult pikk. Oleks see raamat 300 lehekulge või 3000 lehekülge – kogu elu sinna nii või teisiti ei mahuks,“ tõdes autor.
Raamatu kirjutamine ei olnud sugugi meelakkumine. „Ega ta oli kõva kivi. Eks me ikkagi jahvatasime üht- ja teistpidi. Vahepeal kaklesime päris tuliselt,“ tunnistas Silver.
Silver oli isegi valmis, et võibolla mõtleb Himma ühel hetkel oma elulooraamatu avaldamise osas ümber. „Seda õnneks ei juhtunud,“ oli tal hea meel.
Els Himma suri 85-aastasena tänavu mai algul.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare