21. korda toimunud viljelusvõistlusel astus võistlustulle 29 põllumeest kaheksa kultuuri ja 35 sordiga. Märkimisväärne on, et lausa pooled neist võistlesid kahe kultuuri kategoorias. Kaks võistlejat osalesid sama kultuuri mitme sordiga. Esimest korda oli võistlusel esindatud ka õlikanep.
Margus Ameerikas Foto: Erakogu
Viljelusvõistluse eestvedaja Margus Ameerikase sõnul on viljelusvõistlus ainus omataoline Eestis.
„Viljelusvõistluse eesmärk on innustada põllumehi katsetama uusi viljelusviise ja -tehnoloogiaid, mis võib aidata neil jõuda veel efektiivsemate taimekasvatusviiside ja tulukamate saakideni. Oluline on ka teadmussiirde ja innovatsiooni platvormi roll, mida võistlus juba 21 aastat täidab,” rääkis Ameerikas.
Võistlus innustab katsetama
Võistluse korraldamist alustati 2005. aastal, mil osales 16 põllumajandustootjat. Eelmisel aastal tähistati juba võistluse 20. aastapäeva. Nüüdseks on sellest kujunenud Eesti teravilja- ja õlikultuuride kasvatajate seas hinnatud traditsioon.
Põlde hinnatakse kolme peamise näitaja alusel: saagikus, tulukus ja saagi kvaliteet. Kui kaua võistlus kestab, sõltub kultuurist. Esimene koristus tehti tänavu juuli teises pooles, kui valmis talioder, ning viimane oktoobri alguses, kui koristati mahe õlikanep.
Viljelusvõistlus pakub suurepärast kogemuste jagamise platvormi. Põllumeestel tekib hea võimalus võrrelda oma tulemusi teiste omadega ja vahetada kogemusi, samas saada uute sortide ja tehnoloogiate proovimisel ekspertide tagasisidet. Vähem oluline ei ole viljelusvõistluse iga-aastane lõpukonverents, kus analüüsitakse hooaega ja tutvustatakse tulemusi. Nii saab iga võistleja teistelt õppida ja eelnimetatud põhjustel on viljelusvõistlus ka hea hüppelaud alles alustavatele taimekasvatajatele.