Kui SEB ennustas Eesti tänavuseks majanduskasvuks 0,7 protsenti, siis peamegi unustama ajad, kus majandus kasvas aastas pidevalt viis protsenti või rohkem, ja harjuma aeglasema kasvuga ning näiteks keskmine kasv 2,5 protsenti aastas oleks suurepärane näitaja, ütles “Esimeses stuudios” SEB panga ökonomist Mihkel Nestor.
Praeguse olukorra kohta Eesti majanduses on “vindumine” hea sõna, sest kuigi majandus näitajate poolest kasvab, siis pole majanduse kasvutempo see, millega oleme aastaid tagasi harjunud ning millega rahul oleks, märkis Nestor.
Samas tuleb aru saada, et mida küpsemaks Eesti majandus saab ja mida jõukamaks Eesti riik ja ühiskond, siis seda keerulisem on saavutada aastast majanduskasvu, mis oleks viis protsenti või rohkem, lisas ta.
“Harjume aeglasema kasvuga, sest nii hakkabki olema. Kui mõelda, kus me 10 aastat tagasi olime, siis (majanduse) küpsus tähendab ka seda, et /…/ olles niivõrd jõukas riik, siis enamiku maailma riikidega võrreldes oleme heaoluühiskond – meie ettevõtetel läheb väga hästi, siin on jõukad inimesed, rikkad ettevõtted. Mida lähemale sa laele jõuad, seda aeglasem (majandus)kasv on. Unistada, et selles olukorras kasvame viis protsenti aastas – mõni aasta võib-olla isegi kasvame – aga suures plaanis meie kasvutempo, kui suudame 2,5 protsenti aastas keskmiselt kasvada, see oleks suurepärane,” lausus Nestor.
Küsimusele, et millal Eesti majandus jõuab tagasi aasta 2019 ehk Covidi-eelse aja tasemele, vastas Nestor, et seal me oleme juba ammu tagasi ja näiteks keskmine palk on Eestis selle ajaga võrreldes kasvanud pea 50 protsenti ning isegi sama aja inflatsiooni arvestades (47 protsenti) on “midagi näppude vahele jäänud”.
SEB klientide kontode statistikat vaadates on näha, et hoiused eri jõukusega klientidel kasvavad protsentuaalselt suhteliselt ühtlaselt; hoiuste kasv aga näitab, et inimestel raha justkui on, kuid tarbida ei julgeta, sest keskkond on siiski ebakindel, märkis Nestor.
“Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga poliitika mõju Eesti majandusele on suhteliselt marginaalne. Mis ei tähenda, et mõju ei ole – see suunab ikka. Kui räägime maksupoliitikast – viimasel kahel aastal on käibemaks tõusnud –ilmselgelt sellel tarbimisele mõju on,” lausus Nestor.
Eestis on vaieldud ja tehtud kampaaniat selle nimel, et põhitoiduainetel võiks käibemaksu langetada. Nestori sõnul saab ta aru nii selle idee vastaste kui ka pooldajate argumentidest, kuid vaesemate toetamiseks on tõenäoliselt siiski olemas paremad viisid.
“Ajalooliselt on riigid sellega katsetanud – Poolas oli kunagi isegi null protsenti toiduainete käibemaks. Sellises keskkonnas, kus toiduainete hinnad väga kiiresti tõusevad, oli mõju hetkeks. /…/ Järgmine kuu on toit soodsam, möödub pool aastat, toiduhinnad jätkavad maailmaturul tõusu, see efekt kaob täiesti ära,” ütles Nestor.
“Ma ei saa öelda, et üks või teine valik oleks vale, aga kahtlemata oleks sellel väga suur hinnalipik Eesti riigi eelarvet silmas pidades. Ja kuskilt see raha peab tulema. Arvestades, et rahval on maksutõusudest villand, siis ma ei näe ühtegi valitsust, kes läheks mõnda teist maksu tõstma selle nimel, et saada toiduained korraks soodsamaks,” lisas ta.