Aastaks 2028 peab Euroopa Liidus olema toidupakenditel ühtne märgistus selle kohta, millise prügiga on tegu ja millisesse konteinerisse tuleb jäätmed hiljem visata. Muudatus tähendab kulusid tootjatele, kuid toiduhinda ei tohiks tõsta.
Suuremates Euroopa riikides võib märgata toidupoe lettidel tooteid, mille pakendil antud selge juhis, kuhu see prügiks muutumisel visata. Näiteks singipakil on plastiku märge, leivakotilt saab aga teada, et see läheb vanapaberisse.
Eestis näeb selliseid tähistusi harva, enamjaolt välismaisel toidukaubal, aga ka mõne üksiku kohaliku tootja pakenditel.
“ Arvestades Eesti turu väiksust ei ole seni olnud otstarbekas ainult Eesti riigile omast pakendite märgistussüsteemi kehtestada. Eelkõige seetõttu, et Euroopa Liidu tasemel on samme astutud selles suunas, et üle Euroopa Liidu oleks ühine märgistussüsteem pakenditel. Järgmise aasta teises pooles tuleb rakendusakt, mis kirjeldab ära ühtsed kriteeriumid kõikidele pakenditele,” selgitas kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Dagny Kungus.
See märgistamine ei tähenda aga sugugi ainult infot prügi sorteerimise kohta, vaid lisada tuleb veel terve hulk asju, rääkis kaupmeeste liidu tegevjuh Nele Peil.
“Sinna tulevad nii pakendi koostise märgistused, pakendi kasutusvõimaluste märgistused, aga ka sorteerimise märgistused. Lisaks erinevatele logodele nii sorteerimise kui ka pakendimaterjali koostise kohta tuleb lisada tulevikus tõenäoliselt QR-kood, kust tarbija saab lisainfot igasugu muude asjade kohta, mis selle pakendiga seotud on, mis ei mahu pakendi peale enam ära,” sõnas Peil.
Lisaks tuleb tootjatel arvestada ka kuluga konteineritele, ütles Kungus.
“Üks osa märgistusnõuetest puudutab pakendeid, aga ka konteinerid peavad sarnast märgistust kandma hakkama ja nende konteinerite märgistuskulud peaksid tootjad ka kinni maksma, näiteks läbi tootjavastutusorganisatsioonide. Loogika on siis selles, et kui tarbija ostab endale mingisuguse toote, mis on pakendatud, siis ta peab aru saama seda pakendit ära visates, millisesse konteinerisse see läheb,” kirjeldas ta.
Kunguse sõnul on seni hinnatud, et uus süsteem toidu hinnale suurt mõju omada ei tohiks, kuna tootjad tegelevad niikuinii pakendite disainiga. “Muidugi puudutab see konteinerite osas kulude kandmise jaotamist,” rääkis ta.
Peil aga märkis, et kulukaks kujunevad aga hoopis need süsteemid, mida tuleb hakata üles ehitama.
“Teatud pakendid näiteks peavad hakkama olema pestavad. Nendel peab olema spetsiaalne logo, mis viitab sellele, et see pakend ringleb. Nende puhul tekib ka kohustus kokku lugeda, kui mitu ringi ja kui mitu pesu see pakend on läbinud. Selleks on IT-arendused vaja teha. Pakend läheb selle võrra ilmselt päris palju kallimaks. Need logod iseenesest ei ole mingi eriline hinnalisa, igasuguseid pilte võib pakendile juurde trükkida. Pigem see IT-süsteem, mis sinna taha tuleb, see saab olema väga kulukas,” rääkis Peil.
Tulles tagasi Euroopa poelettide pakendimärgistuste juurde, siis need võivad kaasa tuua hoopiski probleeme, rääkis Kungus. “Prantsusmaa tegi nüüd enne Euroopa Liidu nõuete rakendumist oma märgistused kohustuslikuks. Euroopa Komisjon on algatanud nende osas rikkumismenetluse, pöördunud Euroopa Kohtu poole, selgitamaks välja, kas see kohustuslik märgistus võib takistada Euroopa Liidu turul kaupade vaba liikumise kokkuleppeid.”
Uus süsteem hakkab kehtima 2028. aastal, üleminekuaeg on kolm aastat, mil tootjatel on võimalus olemasolevad pakendid ära kasutada.