Riigikohus avalikustas kolmapäeval otsuse, mille kohaselt ei ole sotsiaalmeedia seaduse mõttes avalik koht. Juristide hinnangul ei saagi korrakaitseseadusest lähtuvalt teistmoodi otsustada, kuid vajaduses avaliku koha definitsioon üle vaadata on eri eksperdid eri meelt.
Riigikohus arutas kaasust, mis puudutas sotsiaalmeediakeskkonnas TikTok tehtud otseülekannet, kus inimesi mõnitati, solvati ja lubati tappa.
Korrakaitseseaduse paragrahv 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute kasutada olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Selline sõnastus seob avaliku koha mõiste riigikohtu hinnangul selgelt füüsilise ja piiritletud paiga või objektiga, mida sotsiaalmeediakeskkond ei ole.
Vandeadvokaadi ja õppejõu Carri Ginteri sõnul on see riigikohtult väga õige otsus ning avaliku koha mõistet ei peaks venitama väga laiaks.
“Me ühiskond väga tahab koguaeg, et kõike lahendataks läbi karistuste, aga tegelikult ei pea ilmtingimata igale valele käitumisele karistusega reageerima. On ka selline asi nagu sotsiaalne hukkamõist. Kui inimene käitub halvasti, siis teda ei võeta sõbraks ja nii edasi. Praegu ma ei näe, et siin oleks mingi tõsine seaduse lünk,” rääkis Ginter.
Ka vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et riigikohus ei saanudki kuidagi teistmoodi otsustada, kuid tema hinnangul oleks vaja sotsiaalmeedia avalikkuse temaatikat rohkem arutada.
“Midagi on kindlasti vaja teha, selles ei ole küsimust. Kas on vaja muuta seda, kuidas me täna oma olemasolevaid seadusi rakendame, kas on vajalik luua eraldi norm, mis käsitleks sellist kavatsetud pahatahtlikku teadvalt valeinfot või teadvalt kellelegi kättemaksuks alasti piltide jagamine, mis on meil täna, kui me vaatame keskkoolis, põhikoolis käivate laste päris suur igapäevane probleem,” rääkis Turk.
“Selliste olukordade puhuks piirataks info levikut kuidagi niimoodi, et riik tuleb appi, mitte, et riik ütleb, et mine tsiviilkohtusse. Midagi oleks seal vaja meil timmida, aga kuidas, see peaks olema laiem arutelukoht,” sõnas Turk.
Tartu Ülikooli infoõiguse nooremteadur Lee Raudsepp tõi välja, et ühiskond üldiselt juba tunnetab internetti avaliku ruumina, kuid see kaasus on hea näide sellest, kuidas seadusandja ei suuda alati kõike ette näha ja ühiskonna arengutega kaasas käia.
Raudsepa sõnul oleks üks võimalus muuta seaduseid, kuid sel on ka omad ohud ning nagu ka mitu aastat menetluses oleva vaenukõne seadusega tekib oht väljendusvabaduse piiramiseks.
Pigem on tema hinnangul küsimus, kas sotsiaalmeedias solvamine peaks olema kellelgi õigus. “Ei pea. Isikutel on tänapäeval ka võimalik enda õiguste eest seista. Kui sind ikkagi laimatakse või ähvardatakse, siis sul on võimalik enda kasuks mingisuguseid toiminguid teha. Aga see tänane lahend on oluline seetõttu, et politsei ja kohtud ei saa nüüd vastutusele võtta avaliku korra rikkumise eest. Need kõik muud õiguskaitsevahendid isikule säilivad. Ega siin mingit head ja kiiret lahendust ei ole ja selleks muutmiseks peab olema ka poliitiline tahe,” ütles Raudsepp.