Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga mitmesse Riigikogu koosseisu kuulunud Imre Sooäärt.
Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse, millega antakse konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel koondumiste puhul, kus mõni tehingu osapool on saanud välisriigilt rahalise toetuse.
80 häälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse, mis loob teatud juhtudel aluse mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks.
78 häälega võeti vastu valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse, mis näeb juba sellest aastast ette laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise.
Riigikogus läbis teise lugemise ka valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelnõu kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 32 protsenti ehk 305 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb eelnõu kohaselt tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot, ning suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse, mille mõju on eelarvestrateegiaga võrreldes 780 miljonit.
Teiseks lugemiseks esitasid riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 42 muudatusettepanekut, neist neli ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Üks muudatusettepanek võeti tagasi ning kuus muudatust, mis olid sisuliselt seotud, liitis komisjon üheks ettepanekuks.
Rahanduskomisjon ise viis koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi. Kokku vaatas täiskogu teisel lugemisel läbi 33 muudatusettepanekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Madis Kallas, Reili Rand ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Martin Helme, Varro Vooglaid, Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Liina Kersna, Mart Võrklaev, Aivar Sõerd ja Margit Sutrop Reformierakonna ning Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Jaak Aab, Andre Hanimägi, Peeter Ernits ja Tanel Kiik.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 35, vastu aga 51 riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
Vastuvõtmiseks peab 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbima riigikogus ka kolmanda lugemise. Kolmandaks lugemiseks saavad komisjonid ja fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid esitada 26. novembril kella 17.15ni.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)