Sotsiaalmaksu parema laekumise tõttu prognoosib rahandusministeerium tervisekassale järgnevatel aastatel väiksemat puudujääki. Kuigi valitsus ootab, et tervisekassa ka senisest rohkem tõhustaks ja kärbiks, peaks tervisekassa reservid veel sel kümnendil otsa lõppema – mis saab edasi, ei tea aga keegi.
Tervisesüsteemi rahastamine on riigile endiselt suur murekoht, kus pikaajalisi lahendusi veel ei ole. Töösuhted on muutunud ning rahvastik vananeb, mis tähendab, et aina vähem on ühiskonnas neid töötajaid, kelle sotsiaalmaksust saaks tervisekassat ning solidaarset ravikindlustust üleval pidada.
Riigi eelarveprognoos järgnevateks aastateks toob tervisekassale siiski mõningasi rõõmusõnumeid.
Kui aasta tagasi hinnati, et tervisekassa eelarve on 2026. aastal puudujäägis 178 miljoni euroga, siis kolmapäeval avalikkusele tutvustatud riigi eelarvestrateegia kohaselt on puudujääk 73 miljonit eurot väiksem, 105 miljonit eurot.
Niisamuti on tervisekassa puudujääk väiksem ka järgnevatel aastatel. 2027. aastal on defitsiit eelarvestrateegia järgi 82 miljonit eurot, 2028. aastal 70 miljonit ja 2029. aastal 66 miljonit eurot.
Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard rääkis ERR-ile, et puudujääk on väiksem, sest riigile peaks laekuma seni prognoositust rohkem sotsiaalmaksu. Ühtlasi on tervisekassa saanud ülesande senisest jõulisemalt tõhustada ja kärpida.
“Tulenevalt rahvastiku vananemisest vajavad inimesed rohkem teenuseid. Nüüd me oleme seda kasutuse kasvu kärpinud. Me suudame rahastada nii, et see on tänasel tasemel, aga see tähendab, et see plaaniline ravi ja inimeste vajadus järgnevatel aastal kasvab rohkem. See on see koht, kus me tõesti peame leidma lahendusi. Me peame vaatama üle need teenused, mida me pakume,” ütles Banhard.
Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) ütles, et eesmärk on praegu, et järgmisel aastal arstiabi maht ei väheneks. Ka Banhard kinnitas, et tervisekassa töötab selle nimel.
Aasta tagasi hindas rahandusministeerium eelarvestrateegias, et 2027. aastaks on tervisekassal reservid ammendunud.
Uues strateegias seisab, et tervisekassa on aga rahaliselt palju jätkusuutlikum, kui varem prognoositud. Puudujääk on küll sügav, kuid reservid enne 2029. aastat otsa ei saa.
Pille Banhard ütles, et seni jaotamata ülejäägist peaks tervisekassale reservis raha jätkuma 2029. aasta lõpuni.
Sotsiaalminister Karmen Joller ütles, et tegelikult ei saa ka siis tervisekassal reservid otsa, sest tervisekassal on võimalik kasutada ka umbes 200 miljoni euro ulatuses reservkapitali ja riskireservi.
Mis saab aga edasi siis, kui reservid lõpuks ammenduvad?
Tervisekassa endine juht Rain Laane ütles augustis ERR-ile https://www.err.ee/1609773339/laane-viib-tervisekassa-noukogu-ette-kriisist-valjumise-ettepanekud, et praeguse riigikogu poliitikud peaksid otsustama, kuidas edasi minna.
“Tehniliselt on võimalik jätta see ka järgmisele riigikogule, aga siis on juba liiga hilja,” lisas ta.
Sotsiaalminister Jolleril aga ühest vastust ei olnud, mida teha juba mõne aasta pärast, kui reservid on ära kasutatud. Ta rääkis, et lahendused on küll olemas, kuid rahandusinimestel, ülikooli teadlastel, poliitikutel ja ühiskonnal laiemalt tuleb arutada, millised lahendused kasutusele võtta.
“Ma loodan, et selleks ajaks oleme me jõudnud läbi mõelda, kuidas kaasata eraraha ning kuidas panna tervishoid otstarbekamalt tööle. Kui me oleme siis leidnud need konkreetsed kohad, kus on lisaraha vaja, siis ma usun, et ka valitsus leiab võimaluse suunata tervisevaldkonda raha juurde,” ütles Joller.
Sotsiaalminister Joller ütles, et novembris peaks arenguseire keskusel valmima raport, kus hinnatakse, kuidas saaks tervishoidu eraraha kaasata. Selle põhjal plaanib sotsiaalministeerium valmistada kevadeks ette ka omad ettepanekud eraraha kaasamiseks.