Alustame kaubanduspoliitikast. Eesti huvides on, et meie ettevõtted saaksid oma tooteid ja teenuseid müüa võimalikult lihtsalt ning võimalikult paljudel turgudel. Kui mõne riigi turule pääsemist piiravad kõrged tollimaksud, muutub meie kaup seal automaatselt vähem konkurentsivõimeliseks ja see pärsib nii ettevõtjate kasvu kui ka Eesti majanduse arengut. Selle vältimiseks peame tegutsema selle nimel, et Euroopa Liidul oleksid tugevad vabakaubanduslepingud.
Värske Euroopa Komisjoni raport kinnitab, et kaupade eksport riikidesse, millega Euroopa Liidul on vabakaubandusleping, kasvas 2024. aastal kaks korda rohkem kui riikidesse, millega meil selliseid lepinguid ei ole. Teenuste puhul räägime veel suuremast, ligi kolmekordsest vahest.
Väliskaubanduspoliitika viimastel aastatel muutunud palju enamaks kui pelgalt juriidiline majandusteema. Me ei räägi enam üksnes kaupade ja teenuste liikumisest, vaid aina enam kasutatakse seda strateegilise relvana, millega riigid oma välis- ja julgeolekupoliitilisi huvisid realiseerivad.
Euroopa Liit on pidanud olukorraga kohanema ning kaubanduspoliitikat järjest enam politiseerima. Sisuliselt võime rääkida neljast sambast.
Esiteks, turgusid avav sammas, näiteks läbi vabakaubanduslepingute sõlmimise. Teiseks, strateegiliste partnerluste loomise sammas, mis väljendub muu hulgas läbi majandussidemete tugevdamise, mis suurendavad omakorda vastastikust usaldust ja toovad uued või vanad liitlased Euroopa Liidule lähemale. Kolmandaks, kaitsev sammas, näiteks läbi kaitsetollide ja tariifikvootide ning neljas on ründav sammas, näiteks EL-i tollid Venemaa ja Valgevene kaupadele seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu.
Maailma suurima vabakaubanduspiirkonna loomine
Palju on räägitud USA uuest kaubanduspoliitikast, kuid vähem sellest, kuidas see on pannud teisi riike otsima uusi kaubandusvõimalusi. Meie jaoks tähendab see, et jalad on kõhu alt välja võtnud ka Euroopa Liit. Seni toppama jäänud vabakaubanduslepingute läbirääkimised on taas hoo sisse saanud ning mitmel rindel on näha reaalseid tulemusi.
Näiteks Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu läbirääkimised Mercosuri riikidega, mis on veninud juba üle 25 aasta, on nüüd lähenemas lõpule. Selle moodustavad pea 300 miljoni elanikuga Argentiina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Kui leping aasta lõpus jõustub, saab sellest maailma suurim vabakaubanduspiirkond.
Samuti on läbirääkimised lõpetatud või lepinguid uuendatud Mehhiko, Indoneesia, Ukraina ja Moldovaga. Viimase kahe puhul põimuvad majanduslikud ja poliitilised argumendid eriti tihedalt. Juba praegu moodustab EL üle poole mõlema riigi kaubavahetusest. Meie eesmärk on tuua Ukraina ja Moldova Euroopale lähemale ning kaubanduspoliitika on üks vahend, kuidas seda teha. Eesti majandus saab sellest kasu ja samuti tugevneb Ukraina majandus, mis aitab neil omakorda sõjas edukamalt vastu pidada.
Pooleli on veel mitmed olulised lepingute läbirääkimised, sealhulgas Indiaga, millega lõpule jõudmine on saanud tõenäolisemaks kui aasta tagasi. Kõik see on seotud Eesti ja Euroopa kaubanduspartnerite ja tarneahelate mitmekesistamise, sõltuvuste vähendamise ning uute strateegiliste partnerlussuhete loomisega.
Kahepoolsed lepingud ja Eesti võimalused
Lisaks Euroopa Liidu tasandile jätkame tööd erinevate kahepoolsete lepingutega. Näiteks kirjutasin septembris alla Eesti ja Saudi Araabia koostöölepingule ning investeeringute soodustamise memorandumile. See on esimene samm tagamaks Eesti ettevõtjatele parem juurdepääs Saudi Araabias avanevatele võimalustele, sealhulgas riiklikele projektidele.
Ühe võimalusena näevad meie ettevõtjad 2030. aastal Riyadhis toimuvat EXPO-t. Seetõttu töötame juba praegu selle nimel, et Eestil oleks seal oma paviljon ning et meie ettevõtted saaksid osaleda maailmanäituse ettevalmistamisel.
Üldjoontes võib meie kaubanduspoliitikat kokku võtta põhimõttega, et mida vabam on kaubandus, seda paremini läheb Eesti majandusel.
Samal ajal tuleb teatud juhtudel oma turgu ja ettevõtteid ka kaitsta. Ausa konkurentsi tagamiseks peame Euroopa Liidus rakendama kaitsemeetmeid nende riikide ja toodete suhtes, mis satuvad meie turule vastuolus rahvusvaheliselt kokku lepitud subsiidiumide, riigiabi või muude reeglitega.
Teine pool rehkendusest on äridiplomaatia
Samavõrd oluline on välisministeeriumi jaoks ka äridiplomaatia ehk ettevõtete välisturgudel toetamine. Tõsi, enamus ettevõtted saavad hakkama omal jõul, aga rahvusvahelises konkurentsis töötavad kõik riigid selle nimel, et nende ettevõtted edukad oleksid.
Seega on turge, sektoreid ja võimalusi, kus on oluline roll ka riigiesindajatel ja diplomaatidel. Seda eriti kui räägime kaugematest turgudest või näiteks kaitsetööstusest ja e-riigi lahenduste eksportimisest. Ainuüksi sel aastal oleme kaitsetööstuse ettevõtetega käinud rohkem kui kümnes erinevas riigis.
Seni on äridiplomaatia põhinenud paljuski eurorahadel, kuid 2026. aasta riigieelarvet planeerides tegime valitsuses otsuse, et ettevõtete toetamine on meie prioriteet ka välisrahastuse lõppedes.
Eesmärk on iga panustatud euro läbi ettevõtete ekspordikasvu ja investeeringute kordades suuremas mahus Eestisse tagasi tuua. Kaugematest ja kasvavatest turgudest huvitatud ettevõtjatele soovime tuge pakkuda ka regioonides, kus me seda varem pole teha saanud.
Aasta jooksul käib meie äridelegatsiooniga visiitidel, majandusnõunike nõustamiselt või ekspordiseminaridelt läbi üle tuhande ettevõtte.
Näiteks just septembris juhtisin äridelegatsiooni visiiti Omaani, kus tutvustasime Eesti ettevõtteid ja tehnoloogiaid. Tuleb välja, et väga hästi tutvustasime, sest kõigest mõned nädalad hiljem tuli Omaani energia- ja mineraalide minister Salim Al Aufi lähemalt tutvuma meie visiidil osalenud ettevõtete Stargate Hydrogeni ja Zero Terrainiga. Ettevõtjate positiivset tagasisidet väärtuslike kontaktide loomise ja ekspordi arendamisel oleme saanud ka teistelt turgudelt ning just ettevõtjate huvidest lähtuvalt valime ka oma sihtturgusid.
Ukraina võimalused
Eraldi tegevussuund on meie jaoks ka Ukraina ülesehitamine. Ettevõtete jaoks on Ukraina ebatavaline turg, sest riskid on suured, kuid sama kehtib ka võimaluste kohta. Kindel on see, et varajane sisenemine loob pikaajalise eelise ning paljud võimalused on seotud rahvusvahelise toetusega rekonstrueerimisprojektidega.
Kuna ukrainlaste liikumine on piiratud, siis nende võimaluste kasutamiseks tuleb aga turul kohal olla juba praegu, luua suhteid ja sidemeid ning leida kohapealsed partnerid. Üks paremaid viise selleks on osaleda meie ärivisiitidel, mis toimuvad pea iga kuu.
Eesti kinnitas valmisolekut korraldada 2027. aastal Tallinnas Ukraina taastekonverents.”
27. oktoobril kohtusin oma Ukraina kolleegi Andrii Sõbihaga ning allkirjastasime koostöömemorandumi, millega Eesti kinnitas valmisolekut korraldada 2027. aastal Tallinnas Ukraina taastekonverents. Muuhulgas võimaldab see meil üle kogu maailma tuua kokku just need rahvusvahelised ettevõtted, organisatsioonid ja doonorid, kellega meie ettevõtetel on huvi Ukraina ülesehitamisel koostööd teha.
Saatkond kui ressurss
Usaldusväärset ja esinduslikku keskkonda ning tuge ärikohtumisteks pakuvad Eesti saatkondade juurde loodud ettevõtluskeskused. Praegu on need avatud Londonis, Pariisis, Riias, Washingtonis, Soulis ja Singapuris ning sel nädalal avame uue Berliini ettevõtluskeskuse. Eksportiva ettevõtte jaoks on saatkonnad kui ressurss, mida saab suhete arendamisel kasutada.
Lisaks saatkondadele, mis päris kõiki piirkondi maailmas ei kata, on meil üle maailma ka üle 200 aukonsuli, kes on asukohariigis hea võrgustiku ning paljudel juhtudel ka äritaustaga. Samuti aitab ettevõtjaid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ekspordi ja investeeringute nõunike võrgustik.
Majandus, julgeolek, kaubandus ja diplomaatia on omavahel aina rohkem seotud. Selles olukorras on oluline, et nii Eesti valitsus kui ka ametnikud ja välisministeeriumi diplomaadid üle maailma seisavad selle eest, et meie ettevõtetel läheks eksporditurgudel võimalikult hästi. Julgustan kõiki eksportivaid ettevõtteid maksimaalselt riigi tuge kasutama.