Timo Steiner peab üldistamist liialdatuks. „Me ei saa rääkida terve kooli ulatuses. See puudutab ühe osakonna klassikalise muusika valdkonda,“ ütles ta. Steiner rõhutas „Vikerhommikus“, et tegemist pole värske kriisiga, vaid vana hõõrumise lõkkele löömisega: kolme kooli – G. Otsa muusikakooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja Balletikooli – liitmisel on kokku põrganud erinevad töökultuurid ja rahastusmudelid.
Lapsevanemad kirjeldavad aga laiemat rahulolematust. Algklasside lapsevanemad on välja toonud probleemid koolikiusamisega. Steineri sõnul ei ole tegu uue info ega erilise erandiga. „On rahulikumaid ja rahutumaid klasse nagu igas koolis. Liitume kiusamisvaba kooli programmiga, aga see ei ole meie põhifookus.“
Sotsiaalmeedias kõlanud kriitika ulatus rängemate süüdistusteni. Üks tuntud tšellist kirjutas, et MUBA „soosib mitteandekaid“, õpetajad on väsinud ja motivatsioon kadunud ning lapsed tunnevad end halvasti. Steiner nimetas väidet kõvasti ülevõimendatuks.
Sisetüli keskmes on õpetajate omavaheline pinge. Steiner möönab: „Õpetajate vahel on natuke nügimist. Kui inimesed töötavad väga lähestikku, võib juhtuda, et nad lihtsalt ei sobi.“ Probleemi süvendavad veel tänaseni ühtlustamata palgamudelid, mis tulenevad kutse- ja üldhariduse erinevast rahastamisest.
Küsimusele, kas koolide liitmisel oleks tulnud personal kriitilisemalt üle vaadata, vastas Steiner selgelt: konkursse nullist teha ei oleks olnud parem lahendus. Samas tõdes ta, et osakonnajuhatajate vahetus on olnud loomulik ja praegune juhtkond on päris hea.
Vaatamata üleskutsetele ei paani Steiner koolijuhi kohalt tagasi astuda. „Ma keskendun probleemi lahendamisele,“ sõnas ta, märkides, et tema loominguline töö on praegu tagaplaanile jäänud.
Rahaküsimus koolis on pingeline ja võimalikud kärped on õhus. Õpilaste osalemine konkurssidel sõltub praegu suures osas välistest fondidest. „Palgakulud moodustavad eelarves väga suure osa,“ ütles Steiner ning lisas, et õpetajate palgad ei ole konkurentsivõimelised.
Kohtumised nii haridusministeeriumi kui kooliperega toimuvad igapäevaselt. Steiner jääb optimistlikuks: „Usun, et saame kokkulepped uuesti läbi arutada. Ajalukku tagasi ei lähe, kool peab liikuma edasi.“