Parlament on nõus, et EL peaks võtma endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% (1990. aasta tasemest), et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
Rohkem paindlikkust
Parlament usub, et rohepööre ja ELi konkurentsivõime parandamine käivad käsikäes. Seepärast toetab parlament eesmärkide saavutamise teel suuremat paindlikkust sektorite sees ja vahel, samuti kulutõhusate lahenduste juurutamist.
Alates 2036. aastast peaks olema võimalik kasutada heite vähendamiseks kuni 5% ulatuses partnerriikide kvaliteetseid rahvusvahelisi süsinikuühikuid (Euroopa Komisjon pakkus algselt selleks piiriks 3%). Parlament nõuab seejuures siiski kindlate kaitsemeetmete kasutuselevõttu.
Raskelt vähendatava heite kompenseerimiseks võiks parlamendi hinnangul pöörata ELi heitkogustega kauplemise süsteemis suuremat tähelepanu liidusisese süsiniku püsivale eemaldamisele.
Veel toetab parlament liikmesriikide ettepanekut lükata hoonete, maanteetranspordi ja teatavate muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2 kasutuselevõtt ühe aasta võrra edasi, st aastasse 2028.
Vahe-eesmärgi muutmise võimalus
Parlament tahab, et komisjon koostaks vahe-eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta iga kahe aasta tagant aruande ning võtaks selles arvesse kõige värskemaid teadusandmeid, tehnika arengut ja ELi rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Muu hulgas peaks komisjon aruandes selgitama, kas süsiniku netosidumise maht kasvab ELis 2040. aasta vahe-eesmärgiga kooskõlas, ning osutama prognoositavatele probleemidele ja võimalustele parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet. Aruandes tuleks arvesse võtta energiahindade muutumist ning nende mõju ettevõtetele ja inimestele.
Aruandele tuginedes võib komisjon teha ettepaneku ELi kliimaseadust uuesti muuta ning hinnata 2040. aasta vahe-eesmärk ümber või tugevdada hoopis ELi konkurentsivõime, heaolu ja sotsiaalse sidususe kaitset.
Järgmised sammud
Täiskogul hääletas parlamendi seisukoha poolt 379 ja vastu 248 parlamendiliiget, erapooletuid oli 10. Parlament on nüüd valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi seaduseelnõu lõpliku vormi üle.
Taust
Euroopas 2021. aastal vastu võetud kliimaseadus kohustab kõiki ELi liikmesriike jõudma 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Ühtlasi peavad riigid vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% (1990. aasta tasemest).
Ambitsioonika 2040. aasta vahe-eesmärgi seadmine on sellel teel vaid üks vaheetapp. Selle kehtestamine on praegu ajakohane seoses 10.–21. novembrini Brasiilias toimuva ÜRO 30. kliimakonverentsiga. Konverentsil osaleb 17.–21. novembrini ka Euroopa Parlamendi delegatsioon.