Euroopa Komisjon soovib keelustada jahipidamises kasutatava pliilaskemoona, kuid Eesti jahimeeste sõnul takistab üleminekut alternatiivse laskemoona väike saadavus.
Eestis keelustati pliihaavlite kasutamine märgaladel 2023. aasta 15. veebruaril, kuid mujal jahipidamises kasutatakse pliid endiselt laskemoonana. Plii on ohtlik raskemetall nii loomadele kui ka inimestele, sest lisaks mürgisusele ei lagune see organismis. Kuulid on ahvatlevad aga veelindudele, sest need meenutavad väikeseid kivikesi, mida linnud toidu otsimisel muda või järve põhjast nokivad. Pliihaavli neelamisel satub plii linnu makku, põhjustades aeglaselt mürgistuse.
Hinnanguliselt sureb Eestis ühes aastas plii tagajärjel umbes 150 merikotkast. Eesti maaülikooli loomaarst Madis Leivits rääkis, et üle poolte hukkunud kotkaste surmapõhjuseks on pliimürgistus. Loomaarsti hinnangul on nende surma võimalik ära hoida.
“Kui me kasutaksime pliivaba laskemoona, siis oleks meil kotkaste suremus palju madalam,” nentis ta.
Leivits selgitas, et suurulukeid kütitakse pliikuulidega, kuid veelinde pliihaavlitega. Pliikuulidega hukatud loomade liha jõuab lõpuks ka inimese toidulauale.
“Päeva lõpuks peame endalt küsima, et kas me tahame pliid oma toidus näha,” lausus Leivits. Ta lisas, et varajane kokkupuude pliiga põhjustab inimesele ka mõtlemis-, mälu-, tähelepanu- ja õppimisvõime halvenemist.
Leivitsi sõnul on lahendus probleemile lihtne: plii tuleb lihtsalt ära keelustada.
“Jahinduses ei juhtu sellest mitte midagi, on riike, kes on plii täielikult ära keelustanud,” ütles ta. Loomaarst lisas, et pliivaba laskemoona kasutamisega võidaks mitmekordselt ka jahimees. “Pliikuuliga jahitud ulukist peaks kuuliaugu välja lõikama kümne sentimeetri raadiuselt. See tähendab mitmeid kilosid ohtliku liha, mida peaks käitlema saastunud toorainena,” lausus Leivits.
Eesti jahimeeste seltsi jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul mõistavad jahimehed olukorra tõsidust ning nõustuvad, et üle tuleks minna pliivabale moonale. Ta ütles, et kuigi pliile alternatiivsed laskemoonad on olemas, siis nende saadavus on väike.
“Praegu toodetakse Euroopas mingist muust materjalist laskemoona ainult kümme protsenti kogu laskemoonast,” rääkis Vinni. Ta lisas, et Euroopa tehased ei ole seni suutnud tootma hakata piisavalt teistest materjalidest kuule.
MTÜ Loomuse liikme Farištamo Elleri sõnul ei peaks plii üldse laskemoonana valikus olema. Tema sõnul seisab plii täielik keelustamine aeglaste poliitiliste otsuste taga.
“Ma olen jahimeestest aru saanud, et küll Euroopast tuleb see keeld ja siis me keelustame ära. Kui miski on aga kõigile kahjulik, siis tuleks ära keelustada ja edasi liikuda,” ütles Eller.
Pliihaavlite keelustamist arutati ka Euroopa komisjonis 22. oktoobri REACH-komitee hübriidkoosolekul. Komisjoni ettepanek on kehtestada 18 kuu pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleb jahimeestel pliihaavlite kasutamisest üle minna pliivabadele padrunitele.