Bebić meenutas, et Ottawa konventsioonile ei kirjutanud omal ajal alla ei USA, Hiina, Venemaa ega India, kes esindavad kokku miljardeid inimesi. „Praegu on Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina sellest lahkumas,“ tõdes kindral. „Kui oluliseks saab sellist lepet pidada? Konventsioon vajab ülevaatamist, selle tingimused peavad muutuma rangemaks ja tugevamaks.“
Endine poliitik märkis, et ehkki lepe keelustab jalaväemiinide kasutamise, kannavad selle alusel vastust ainult allakirjutanud riigid ning ülejäänutele ei seata mingeid kohustusi. „Praegu ei kata konventsioon riike, kus elab 40% maailma elanikest,“ ütles Bebić. „Laiem küsimus seisnebki selles, kuidas panna ka neid riike keeldu jälgima. Ainult konventsioonist selleks ei piisa.“
Horvaatia demineerimiseks kulus pärast sõda 20 aastat ning selle aja jooksul hukkus miinidest üle 100 inimese. „Hukkusid süütud inimesed, valdavalt vanurid ja lapsed,“ märkis Bebić. „Vaja on süsteemi, mis suudaks kõiki kaitsta. Vaja on jõulist lahendust, mis ei võimaldaks üliriikidel tegutseda nii, nagu neile pähe tuleb.“
Kindrali sõnul näitab praegune olukord, kuidas maailma julgeolek järjest halveneb. „See, mis praegu toimub Ukrainas, võib homme toimuda ükskõik kus mujal – kui naaberriigid võivad üksteise suveräänsust kahtluse alla seada ja selle eest vastutust ei pea kandma,“ ütles Bebić. „Minu arvates tuleks luua rahvusvaheline töörühm, mis tegeleks niihästi konventsiooni sisu kui rahvusvahelise oukorra hindamisega. Seejärel peaksid nad esitama üksikasjalikud ettepanekud, et tulevikus oleks võimalik sellist olukorda vältida.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (3)