Tartu hoiulaenuühistu klientidel on viimasel ajal olnud probleeme oma hoiuste tagasi saamisega. Mitu inimest kirjeldab, et on raha kätte saanud alles pärast ajakirjandusse pöördumist.
Neli aastat Tartu hoiulaenuühistu liige olnud Kenno Põltsam ütleb, et oma hoiuse tagasi saamiseks tuli ühistule pidevalt e-kirju saata.
“Eelmisel aastal vabanes mul üks suurem hoius ja sellega viivitati kaks nädalat. Nii et ma pidin neile meelde tuletama, et palun kandke mu hoiuse raha üle. Siis nad kandsid. Ja selle aasta 16. septembril pidi üks väike hoius üle tulema mul ja see tuli üle alles 3. novembril. Pidin ühistule meelde tuletama, et nad mu hoiuse raha vabastaksid ja ma ütlesin veel, et mul on kontakt Tartu Postimehega ja siis õhtuks oli mulle raha üle tulnud,” rääkis Põltsam.
“Eelmise aasta majandusaasta aruanne on ühistul siiani esitamata. Sellised asjad tekitasid kahtlusi. Ma esitasin avalduse raha tagasi saamiseks õigeaegselt nii nagu peab olema, enne lepingu tähtaega. Siis oleks pidanud selle saama, aga midagi ei juhtunud. Ma ikka paari nädala tagant kirjutasin neile. Lõpuks vastas mulle sekretär. Sekretär ütles iga kord, et meil on edasi saadetud juhatusele. Aga raha ei tulnud. Lõpuks siis kui Postimees sekkus, siis tuli raha paari päevaga,” rääkis endine Tartu hoiulaenuühistu liige Aivar Vahenõmm.
Ühistu sõnul viivitamisi tihti ette ei tule ning üksikjuhtumeid on keeruline kommenteerida.
“Kui ühistul on üle 4000 liikme, eks mõni on ikka rahulolematu. Eks rahulolematuse põhjused on nii objektiivsed kui subjektiivsed. Ega ma ei oska kommenteerida. Vaevalt, et kuskil organisatsioonis kõik päris rahul on,” lausus Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Andro Roos.
Finantsinspektsioon on aga Tartu hoiulaenuühistu kõrval makseteenuseid osutavas Ühisarveldused AS-is läbi viinud kaks kohapealset inspektsiooni ja teinud möödunud aastal ka ettekirjutuse, kuna tuvastati puudusi ettevõtte üldjuhtimises, kapitali juhtimises ja aruandluse õigsuses.
Ettevõttel oli aega puudused kõrvaldada, aga seda ei tehtud ning finantsinspektsioon jättis ettevõtte ilma tegevusloast. Ühisarveldused AS pöördus seepeale kohtusse ning sai esmase õiguskaitse.
“Neid näiteid on väga palju. Näiteks Ühisarveldused AS ja Tartu hoiu-laenuühistu rahakotid on läinud segamini erinevates episoodides. On kasutatud rahalisi vahendeid erinevates huvides. Kogu rahapesu tõkestamise valdkond on midagi sellist, kus leida midagi, mida nad täielikult järgivad on päris keeruline. Alates ärisuhete loomisest, lõpetades klientide tuvastamiseni, rahapesuandmebürooga suhtluseni. Need nõuded on läbivad ja väga süsteemsed, mida me oleme tuvastanud,” finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
Tartu hoiulaenuühistul on esitamata ka möödunud aasta majandusaastaaruanne. Ühistu sõnul on see viibinud, kuna ei ole leitud audiitorit. Roosi ütleb, et nad on saatnud päringud kõikidele Eesti auditibüroodele.
“Endiselt umbes 2/3 ettevõtetest esitavad oma aruande tähtajaliselt ära. Võib olla selline 1/6 sellise väikese hilinemisega otsa, mis tähendab, et see üldine distsipliin ei ole väga kõrge. Aga ütleme nii, et eks aruande mitte tähtaegselt esitamine võib viidata ka mingitele probleemidele ettevõtte tegevuses või juhtimises. Hoiu-laenuühistute puhul eks tegu on sellise valdkonnaga, mille osas on veidi suuremad riskid. Need riskid on minevikus ka realiseerunud. Mistõttu audiitorid suhtuvad samamoodi ettevaatlikult,” lausus audiitorkogu president Märt-Martin Arengu.
Riigikogus on lugemisel hoiulaenuühistute seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestataks ühistutele sarnased nõudmised pankadega.