Professor Mark Galeotti ütleb asjad välja otsekoheselt ja ilma peenutsemata. Tema stiil on teinud temast ühe maailma lugupeetuma Venemaa-eksperdi.
Briti ajaloolane kutsub Euroopat üles võtma oma saatus enda kätte ja aktsepteerima praeguse Ameerika Ühendriikide ebameeldivat reaalsust.
Minu arvates on üsna selge, et Donald Trumpil pole Ukraina vastu mingit huvi, räägib ta.
Ukraina saatus on Trumpi jaoks teisejärguline, isiklik au on esmane.
Trump tahab, et sõda Ukrainas laualt maha võetaks ja ta soovib, et see lõppeks eelistatavalt kokkuleppega, mida ta saaks seejärel pidada üheks oma suureks saavutuseks ja Nobeli rahupreemiate või mille iganes aluseks, hindas Galeotti intervjuus Iltalehtile.
Kui Trumpi motiiviks ei ole ukrainlaste vabaduse päästmine, näeb Venemaa diktaator Vladimir Putin USA presidendi tegusid läbi ega karda teda piisavalt.
Ausalt öeldes Putin ei karda Trumpi, sest Trumpil pole erilist põhjust asjadesse sekkuda, märgib ta.
Euroopal on käes probleem, mida Galeotti arvates on püütud lahendada strateegiaga, mis ei vii probleemi lahenduseni.
Galeotti kirjeldab Euroopa riikide käitumist. Alati, kui tundub, et Trump võib venelastega ebasoodsa tehingu sõlmida, tormab Euroopa juhtide vabatahtlik tuletõrjebrigaad Washingtoni ja püüab teda veenda meelt muutma.
See lähenemisviis hoiab ära Trumpi liigse kaastunde Venemaa tegevuskava suhtes, kuid see ei vii meid ikkagi kuhugi, tõdeb ta.
Reaktiivsus ei ole usutav strateegia, kui eesmärk on päästa Ukraina iseseisvus ja sundida Venemaad lõpetama oma ebaseaduslikku agressioonisõda.
Probleem on taas selles, et me ei ole hetkel Donald Trumpile lähenenud ühegi usutava omapoolse stsenaariumiga. Oleme olnud väga reaktiivsed ja väga negatiivsed, ütleb Galeotti.
Professor ei usu, et Trumpi ja tema administratsiooni improviseeritud tippkohtumised läbimurdeni viivad.
Talle meeldivad tippkohtumised, aga neid ei valmistata kunagi ette, sõnab ta.
Kohtumiste taga on palju telefonidiplomaatiat ja avalikku müra. Kui tippkohtumised oleksid Galeotti sõnul tõeliselt ette valmistatud, oleksid need saavutanud palju rohkem tulemusi kui nähtud.
Galeotti annab mõista, et Euroopa juhid esitavad oma plaani ja strateegia Putini peatamiseks ja sõja lõpetamiseks.
Ma arvan, et me peame minema Donald Trumpi juurde ja ütlema talle: vaata, see on meie nägemus sellest, kuidas see peaks lõppema, rõhutab Galeotti.
Galeotti sõnul on Venemaa poolt okupeeritud Ukraina alad praktiliselt kaotatud. Seega peab keskenduma Ukraina kontrolli all olevate alade kaitse tugevdamisele.
Näiteks võime Trumpile öelda, et kui te saate Putini loobuma oma nõudmistest piirata Ukraina armee suurust jne, siis toetame teid täielikult, sõnab ta.
Trump peab endiselt tundma end protsessi kõige olulisemana, kuid Galeotti sõnadega: „Euroopa peab tegema taustatöö ja värbama Trumpi.”
Seejärel tuleb intervjuu kõige huvitavam osa.
Lisaks taustatööle leiab Galeotti, et Euroopa juhid peaksid julgelt ja kartmatult lavale astuma ning Putiniga silmast silma vastamisi seisma.
Putinit ei alandataks kohtumisel, vaid talle räägitaks faktid.
Esiteks peame tema karmusele reageerima, võtab Galeotti kokku.
Lääne juhid peavad omaks võtma, et Putini puhul on veenmine ebaefektiivne ja konstruktiivse dialoogi juurde tagasipöördumist ei ole. Galeotti teab Venemaa praeguste valitsejate mõtteviisi. Ta on elanud Venemaal, kuid tal pole enam juurdepääsu riiki. 2022. aastal kehtestas Venemaa Galeottile sisenemiskeelu.
Putini osas peame leppima sellega, et suhete taaskäivitamist ei toimu, tõdeb ta.
Professor illustreerib reaalsust sellega, et Venemaa klaviatuuril puudub taaskäivitusnupp.
Putin on veendunud, et Lääs on tema surmavaenlane. Putin usub, et ta on kaitsepositsioonil ja kaitseb Venemaad kurja NATO ning CIA ja MI6 värviliste revolutsioonide ja kes teab mille veel eest, hindab Galeotti.
Galeotti rõhutab, et järeleandmised ei pane Putinit muutuma. Putin on demokraatiate vaenlane seni, kuni ta on võimul.
Putin ei ole aga hullumeelne, nagu on märkinud ka Soome president Alexander Stubb.
Ja just selles peitubki võimalus.
Putin on riskikartlik vaenlane. Ta ei ole ideoloogiline selles mõttes, et oleks valmis mingisuguse usu nimel maailma põlema panema, hindab Galeotti.
Galeotti arvates ei juhi Putinit mingi pettekujutelm, mis paneks teda ette võtma enesetapumõtetega operatsioone, näiteks alustama maailmasõda tuumarelvadega.
Vaenlase peatamiseks peavad demokraatiad mõistma tema loogikat.
Millest on Putin huvitatud? Putin on huvitatud iseendast. Ta on huvitatud omaenda poliitilisest ellujäämisest ja oma administratsiooni ellujäämisest. Selles mõttes on ta seni teinud väga head tööd enamiku venelaste sõjast isoleerimisel.
Olukorda on võimalik muuta, rünnates Putini nõrkusi. Venemaa majandus on juba langusesse libisemas, ütleb Galeotti.
Vaja on rohkem sanktsioone, kuid neist üksi ei piisa. Galeotti hinnangul on demokraatiad sõja algusest peale sanktsioonide mõju üle tähtsustanud.
Sõda ise tuleb Putinile liiga kalliks muuta ja seda tehakse sitkuse demonstreerimisega.
Strateegilise ebamäärasuse aeg on möödas.
Enne rünnakut ütlesime Putinile, et me teame, et ta plaanib midagi ja et ta ei tohiks seda teha. Vastasel juhul juhtuvad halvad asjad. Me ei täpsustanud, mis juhtub, ja polnud ime, et Putin meid tõsiselt ei võtnud, sest me polnud seda varem kunagi mõelnud, ütleb Galeotti.
Gruusia sissetungist või Krimmi okupeerimisest Venemaa jaoks midagi tõsist ei tulnud, samuti ei juhtunud midagi pärast seda, kui venelased tulistasid alla reisilennuki teel Hollandist Malaisiasse.
On aeg panna Euroopa kaardid lauale selle kohta, millised konkreetsed ja tõsised tagajärjed kaasnevad, kui Venemaa ei lõpeta oma rünnakut Ukrainale.
Euroopal on käes palju trumpe ja tegelikult on meil tõsidust näidates suurem tõenäosus saavutada häid tulemusi ja edastada oma sõnum kui oma kaarte varjates, rõhutab Galeotti.
Galeotti teeb ettepaneku, et kolm Euroopa liidrit kutsuksid Putini Istanbuli läbirääkimistele.
Oleks hea, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz kohtuksid Putiniga koos. Alguses mitte Moskvas, vaid Türgis Istanbulis.
Briti teadlane julgustab Putinile kehtestama väga detailsed sanktsioonid.
Tead, Putin, me kavatseme nii käituda. Me kulutame nii palju Ukraina toetuseks ja varustame ukrainlasi selliste relvasüsteemidega. Ja kui sa eskaleerid sõda tegevuse X abil, siis me vastame nii, illustreerib Galeotti.
Kui Venemaa keeldub kohtumisest või jätkab oma rünnakut pärast kohtumist, siis Macroni, Starmeri ja Merzi väljakuulutatud asjad rakendataks.
Eurooplased ei võta Ukraina sõda piisavalt tõsiselt. Galeotti viimase raamatu soomekeelne pealkiri on Sõdades karastunud Venemaa.
Pelgalt retoorikast ukrainlaste vapruse kohta ei piisa venelaste veenmiseks.
„Venelased näevad meie retoorikast läbi, sest nad eeldavad, et eurooplased valetavad. Praegu oleme me iseendale valetamises head,” ütleb Galeotti.
Tulistamises oli tohi olla pausi. Venemaale tuleb vastu astuda ja ta peatada sellisena, nagu ta on. Galeotti sõnul eeldab see Putini, sõjakurjategijaga silmast silma vaatamist, ükskõik kui häiriv see mõte ka poleks.
Kas Trump on tõesti see inimene, keda me oma presidendiks tahame, küsib Galeotti.
Esiteks tuleb ukrainlastele tarnida palju keskmise ulatusega ja pikamaarelvi. See lõhub Venemaa majanduse struktuure ja paneb sõda tunduma venelaste igapäevaelus.
On huvitav, et Ukraina strateegia on rõnnata Venemaa kütusevarusid. Kui Venemaa strateegiline infrastruktuur hakkab lagunema, teeb see Galeotti hinnangul haiget tavalistele venelastele.
Mõnikord on kaitsesõja eskaleerimine ainus viis agressorit peatuma sundida.
Kas me suudame päästa Ukraina ja ukrainlased, see tähendab säilitada Ukraina riigi suveräänsuse ja iseseisvuse?
Jah, absoluutselt.
Aga ma ei luba, et see saab olema lihtne. See nõuab lisaks rahale ka Euroopa ühist tahet ja kujutlusvõimet. Me peame tõesti looma visiooni sellest, kuidas me tahame, et Ukraina areneks, ja ma arvan, et see peab hõlmama ka peatset Euroopa Liidu liikmeks saamist, rõhutab Galeotti.
Okupeeritud alade asemel tuleb Galeotti sõnul tähelepanu ja pingutused suunata Ukraina valduses oleva 80 protsendi maa iseseisvuse tagamisele.
Mis on praegu kõige olulisem?
Ühtsus.
Putin arvab, et Euroopa on liiga lõtv, laisk ja ennekõike liiga killustunud, et säilitada Ukrainale reaalset toetust. Me peame näitama, et me pole mitte ainult ühtsed praegu, vaid oleme ühtsed ka kuue kuu ja aasta pärast.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.