Sellele, et tegemist on pettusega, viitab mitu erinevat asja.
Esiteks torkab silma nimi. Esmapilgul tundub, et kiri on pärit Omnivalt, kuid tegelikult on kirjasaatja nimeks märgitud OMNVA. See näitab, et ka kirjavead ja puuduvad tähed on pettuste puhul tavalised. Samas on kirja lõpus kasutatud korrektset Omniva nime ja erakliendile mõeldud aadressi info@omniva.ee, mis võib eksitada.
Teiseks on selge punane lipp see, et kiri on saadetud täiesti tundmatult meiliaadressilt, mis kindlasti ei kuulu Omnivale. Näiteks on kasutatud aadressi noreplay@plan2play.com.
Lisaks väidetakse kirjas, et kliendi saadetis on Omniva süsteemis blokeeritud. Selle blokeeringu tühistamiseks peab klient tasuma «kohandamistasu» summas kolm eurot. Kiri lubab, et pärast maksmist tühistatakse blokeering ja paki saab kohe edasi saata.
Kuvatõmmis pettusest. Foto: Kuvatõmmis
Omniva: pettused toovad suure koormuse ka klienditeenindusele
Madiken Oja, Omniva kontserni kommunikatsioonijuht, on märkinud, et Omniva nime ära kasutamine pettustes põhjustab probleeme peamiselt klientidele, kes aeg-ajalt ka oma raha pettuste ohvriks langemise tõttu kaotanud on.
Kindlasti toob pettuste lai levik kaasa ka suurema koormuse Omniva klienditeenindusele, kuna tuleb vastata arvukatele kirjadele ja kõnedele, kus inimesed küsivad, kas tegemist on pettusega või annavad pettusest teada.
«Mida rohkem tuleb tegeleda selliste päringutega, seda pikem on vastamisaeg ka päriselt Omniva teenustega seotud päringutele nagu mure oma paki pärast või teenuse tellimine.»
Kuidas eristada pettust?
- Omniva ei alusta kõnet vene ega inglise keeles.
- Omniva kirjutab sulle korrektses eesti keeles.
- Omniva ei küsi telefoni või sõnumi teel panga- või iskuandmete edastamist ega maksete teostamist.
- Ettevõte kasutab domeene, milleks on Omniva.ee, Omniva.lv ja Omniva.lt.
- Ka Omniva e-kirjad tulevad aadressidelt, mis lõppevad domeeninimega – kas @omniva.ee, @omniva.lt või @omniva.lv.