Märtsis peeti Pärnumaal kinni viis meest, kellega on väidetavalt seotud seni suurim paljastatud salaküttimise võrgustik. Ehkki uurimine alles kestab, on juhtum tekitanud jahimeeste seas palju emotsioone ja spekulatsioone, sest ringlema läksid jahmatavad videod ja muud materjalid, mis näitavad, et tegevus oli jultunud.
Videos näeme, kuidas salakütid lasevad puu otsast alla noore karu.
“Karusid niimoodi puu otsast jahi käigus maha ei lasta,” nentis Hubertuse jahiseltsi liige Indrek Niklus. “Karusid Eestis kütitakse varitsus- ja hiilimisjahist.”
Või jahikeelu all oleva ilvese.
“Kas ilvesejaht Eestis üldse on lubatud praegu? Ei ole tükk aega enam lubatud olnud,” ütles Are jahimeeste seltsi esimees Lauri Luur.
Need kaadrid jõudsid esimest korda “Pealtnägija” toimetusse juba poolteist aastat tagasi ja kujutavad mõnede väidete kohaselt viimaste aastate Eesti suurima salaküttide sõpruskonna “käekirja”, kellest osa pidas 2024. kevadel keskkonnaamet kinni.”Selles mastaabis keskkonnaalast süütegu meie ajaloos varem olnud ei olegi. Ma pakun, et sellist salaküttimise juhtumit ka naaberriikides olnud,” sõnas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
Joel Vabrit ja Meelis Miil Autor/allikas: keskkonnaameti väärteotoimik
Kahtlustuse saanud mehed, kelle hulgas on ka jahinduse juhtivtegelasi, eitavad ise rikkumisi ja seda, et nemad on videotes talletatud episoodide vahetud osalised.
Samas pole ükski neist nõus kaamera ees rääkima.
“Esiteks. Mina ei ole nõus selle asjaga,” ütles jahimees Meelis Miil telefonikõnes. Küsimusele, millega täpsemalt ta nõus ei ole, kas esitatud kahtlustusega, vastas ta: “Siin kõne lõpebki, head õhtut.”
“Teie ajakirjanikuna te ei tea jahindusest mitte kottigi,” sõnas jahimees Sven Noormets telefonikõnes.
Salaküttimine käib vanima meeste ametiga kaasas aegade algusest saati ja tähendab tänapäeval, et puudub jahiõigus üldse või luba konkreetset liiki lasta.
“Lihtsustatult on see, kui keegi on metsas, kas ilma vastava jahiloata või, veel hullem, tal ei ole ühtegi dokumenti, mis tal lubaks metsas olla ja jahti pidada,” selgitas Luur.
“Keskmine salakütt on jahimees, sama jahipiirkonna kasutaja, kellel on võimalus ka seaduslikult küttida seal piirkonnas, aga mingil põhjusel vahepeal otsustab seda teha teistmoodi,” ütles Avarsalu.
“Minu meelest need inimesed ei ole jahimehed, isegi kui neil mõnel on jahitunnistus taskus, siis nad ei ole jahimehed, ka nemad seda loodust ei armasta. Nemad lähevad sinna metsa tapma,” leidis Niklus.
Riiklikul tasandil väljastab jahilubade mahu keskkonnaamet, kes suunab need maakonna jahimeeste liitudele ja seltsidele, kust need jõuavad 331 jahipiirkonnani, kus loomi kütitakse. Näiteks karujaht on Eestis legaalne alates augustist ja enamasti saavad välja antud load enne sügise tulekut otsa.
Näiteks ühes videos, millest lugu alustasime, käib karujaht looduse järgi hinnates kas hilissügisel või isegi talvel ning mesikäppa aetakse taga ebatavalisel viisil.
“Selles katkendis näeme, kuidas karu on põgenenud koera ees puu otsa. Noor karu, tõenäoliselt paariaastane, ja mees laseb ta sealt puu otsast maha,” ütles Niklus.
“Ma ei saanud aru, kas see, kes seal relvaga oli, üldse jahimees võis olla, sellepärast et riietus oli selline, justkui oleks tänavalt tulnud suvaline kapuuts. Korrektne jahimees nii välja ei näe,” kommenteeris Luur.
“Kas selline tegevus on lubatud? Koeraga karujaht Eestis lubatud ei ole,” lisas Niklus.
“Pealtnägija” käsutuses on ka hulk videoid ja fotosid, mida jagavad jahimehed omavahel või mis pärinevad Keskkonnaameti väärteoprotokollidest, millele ajakirjandusel on avalik ligipääs.
Ühelt poolt panevad selged rikkumised ka kogenud jahimehed pead vangutama, teisalt võib ka võhik imestada, miks jahimehed oma sigadused ise jäädvustasid.
“Häirib see, et ollakse veel uhked nende piltidel selle üle, et ma olen salaja selle looma metsas maha lasknud. Need eelkõige puudutavad ilvese või mingi karu küttimist. Need inimesed käivad seal rõõmsa näoga pildil, nad on salakütid! Neil on rõõmus nägu ees selle juures,” ütles Hubertuse jahiseltsi juhatuse liige Indrek Niklus.
Mitme jäädvustuse puhul võib vaielda, millal ja kus see täpselt tehti, ning pole näha, kes on asjaosalised.
Võhikule on kõige selgem eksimus, et ilvesejaht on Eestis küll kümme aastat keelatud, aga kõrvuti lastud jänestega pildistatakse Eesti metsade ainsat kaslast, poseeritakse rõõmsalt pehmekarvalise saagiga, laotatakse laip isegi kiviaiale, ja lisaks videod, kuidas neljakäpaline puu otsast alla tuuakse.
“Video järgi on ilves puu otsas, väga hea koer peab olema, kes suurema ilvese puu otsa ajab. Sest üldjuhul ilves ei lähe puu otsa, aga esimene lask on küll mööda läinud, teise lasuga kukkus. Klassikaline ilvesejahi situatsioon,” rääkis Lõpe jahiseltsi esimees Hardi Pikkmets.
“Kui see video on filmitud lähima kolme-nelja kuni kümne aasta jooksul, siis see on ebaseaduslik,” lisas Pikkmets.
Eestis teostab salaküttimise kontrolli keskkonnaamet, kes on metsas seiramas jahiajal ehk näiteks nädalavahetusel ja kontrollib laekunud vihjeid, sh videosid.
Aastas jõuab amet paarikümne salaküttimise juhtumini, sest süüdlase tuvastamine pole lihtne – isegi see, kui sa poseerid koos surnud ilvesega püss käes, ei tähenda automaatselt, et sa ta maha lasid.
“Kui salakütt tunneb piirkonda, siis teda vahele võtta on äärmiselt keeruline, sellepärast et sa pead saama ühte kohta kokku, sa pead teadma, et see inimene on sellel ajal seal, et ta tulistas ja sa pead tõendama. See on väga raske tegevus,” ütles Pikkmets.
“Liiklust on lihtne jälgida, maanteel kõik autod sõidavad vasakule ja paremale ja sinna kiiruskaamera ülespanemine on lihtne. Nad on kõik kontsentreeritud ühele nii-öelda trajektoorile. Metsas seal ei ole kahe kilomeetri raadiuses mitte kedagi. Kuidas võtta kinni kedagi, kes mingisugusel õhtul kell üksteist kolmkümmend kuskil Järvamaal, kuskil mingisugusel põllul otsustas, et nüüd teeb salakütti? Meil sellist järelevalvesüsteemi pole olemas ja pole ka mõistlik asuda rakendama,” leidis Luur.
“Osa sellest, mida seaduslikud jahimehed teevad, on minu jaoks varastamine omade tagant. Neil on ühine ressurss, mida nad majandavad, on kokku lepitud reeglid, kes kui palju sealt seda kasutada võib ja keegi võtab rohkem. Niikaua, kuni seesama jahiselts seda mingil põhjusel tolereerib, on raske ka meil seal seda õigust vahele tulla mõista,” rääkis Avarsalu.
Isegi kui salakütid vahele võetakse, siis tuleb ette, et vaieldakse nii kaua, et väärtegu aegub ja kui keegi süüdi jääb, ei hirmuta karistused, sest trahvid on suhteliselt väikesed.
“See ei ole piisav, et motiveerida mitte rikkuma. Kahjumäärad on tõesti muutmata olnud aastast 2002 ja on sellele elukalliduse tõusule jalgu jäänud,” nentis Avarsalu.
Enamasti on tegu väärtegudega, aga harvem kriminaalasjaga. 2024. märtsis sai avalikuks, kuidas prokuratuur esitas keskkonnaameti ja politsei uurimise põhjal kriminaalkaristuse viiele kogenud jahimehele, kelle käest võeti muuhulgas ära ka ebaseaduslikke relvi.
“Suhteliselt suures koguses loomi kütiti ilma loata, seda tegid mitu isikut. Ja on esitatud kahtlustused neljale jahimehele ebaseadusliku jahi eest ja ühele kaasaaitamise eest,” ütles Avarsalu.
Kahtlustuse kohaselt on tegu viimaste aastate suurima salaküttimise juhtumiga, kuid kuna asi pole süüdistuse faasi jõudnud, siis uurimisorganid täpsemat infot ei jaga, piirdudes tõdemusega, et loodusele tekitati väidetavalt kahju 44 000 euro ulatuses.
Küll aga kergitab juhtumilt saladuse loori jahimeeste hulgas ringlema läinud kohtumäärus, mis puudutab otseselt küll ainult üht kahtlusalust, Sven Noormetsa, aga möödaminnes loetletakse üles ka teiste jahimeeste väidetavad patud.
Ainuüksi Noormetsale heidetakse 2024. märtsi seisuga ette, et sellele eelnenud aasta jooksul küttis ta illegaalselt 16 põtra, kuus ilvest, karu ja 15 metssiga.
“16 põtra ei ole meeletu kirg, 16 põtra on majanduslik kasu. Aga seal võis olla ka kindlasti mingitel jahiepisoodides selline kirg. Kokkuvõttes on olnud minu jaoks üllatav, et see nii suuremahuline,” ütles Luur.
Kõiki dokumendis loetletud episoode ei jõua lahata, aga üks jahmatavam, et tulirelva asemel peeti jahti karule või metsseale hoopis ammuga.
“Ammuga suuruluki küttimine Eestis ei ole üldse lubatud, aga see näitab jällegi niisugust karistamatust inimestes. Miks nad teevad niimoodi? Aga teevad, sest nad leiavad, et nad võivad,” rääkis Niklus.
“Lugedes sealt seda, mida ja kui palju tehti, siis see tekitab täna veel rohkem küsimusi, palju tehti. Seal dokumendis on neid sündmusi hästi palju kajastatud. Erinevaid juhtumeid küll ammuga karu laskmine ja meeletus koguses põtru ühe päevaga, mis tunduvad kohati isegi utoopilised. Kõvad poisid, kui on tehtud,” kommenteeris Pikkmets.
Sven Noormets eitas telefonikõnes süüd: “Ei, ei, miks mind ei ole selles süüdi mõistetud.” Küsimusele, et kahtlustus on esitatud, vastas ta: “Kahtlused on esitatud jah, jah, aga miks te selle materjali üldse kätte saite? Kas ma pean oma advokaadiga ühendust võtma? Me tekitame sellest probleemi või?”
Kõik kahtlusalused keelduvad siin loos kaamera ees esinemast ja mitme asemel võtab suhtluse üle advokaat, kelle sõnul meestel süüst tegevust polnud, kriminaalasi on ülepaisutatud ja suur hulk kahtlusi on uurimise käigus üldse ära langenud.
Peamiselt aga küsitakse, kust “Pealtnägija” üldse materjalid kätte sai.
“Täna on nii vara rääkida. Kui seal teil laual, et kui te tahate sealt saada põnevat asja ja te tahate päris asja saada, siis te peate natukene ootama. Te peate natukene kannatlikud olema, te saate sealt korraliku asja ja te saate sealt väga põneva loo, aga te peate natuke kannatlikud olema,” ütles Reigo Paukku telefonitsi.
Muuhulgas eitavad asjaosalised, et nad on seotud eespool näidatud videotega.
Kuigi nii Reigo Paukku, Indrek Lootus kui ka Meelis Miil keelduvad asja sisuliselt kommenteerimast, siis näiteks Are jahimeeste seltsi esimehe Lauri Luuri sõnul on Meelis Miil talle teo üles tunnistanud.
“Pärast seda, kui see on ilmsiks tulnud, siis ta, ma ei mäleta isegi mis hetkel, tunnistas üles, et on natuke pahasti, aga mis mina oskan aidata, mina ei oska midagi aidata,” kinnitas Luur.
Eero Nõmm Autor/allikas: keskkonnaameti väärteotoimik
Paljude jaoks on aga kõige jahmatavam, et väidetavalt aitas salaküttimisele kaasa ka Pärnumaa jahipiirkonna tegevjuht Eero Nõmm, kes oli lekkinud paberi järgi teadlik suurest osast salaküttimistest.
“Ma ei tahaks kommenteerida hetkel,” ütles Nõmm.
“Kuidas saunajuttude tasemel on öeldud, et kui dokumenti loed, siis on niisugune tunne, kuningale tuleb ette kanda. Mis muul põhjusel, mina ei hakka helistama õhtul, et kuule, me lasime kuus ilvest, seitse siga ja või lasime kuus põtra ja ühe sea. See ei käi niimoodi,” leidis Pikkmets.
See foto pärineb ühest teisest jõustunud keskkonnaameti väärteotoimikust ning siin ilvesega poseeriva ja salaküttimise üles tunnistanud jahimehe sõnul tegi klõpsu temast jahipiirkonna tegevjuht Eero Nõmm.
Ometi on Nõmm täna edasi piirkonna tegevjuht ja jagab praegugi ametlikult näiteks hundijahilube.
“Hundijahi alustamise puhul pidid sa teavitama Nõmme. Kui sa nüüd loed seda dokumenti, siis tundub, nagu helistaksid salaküti pessa,” ütles Pikkmets.
“Ma ei soovi selle osas praegu kommenteerida. See määrus, mida siin levitatakse, ma ei tea, kuidas see üldse tekkis. Ma ei kujuta ette,” kordas Nõmm.
“Juhile kehtib topeltstandard. Sa ei tohi ise ka. Kui oled jahijuhataja laupäeva hommikul ühisjahi algul ja sa ütled, et seda looma täna ei kütita, seda loomatüüpi, näiteks põdralehma kahe vasikaga täna ei kütita, siis sa ise pead seda rohkem kui topelt järgima,” leidis Pikkmets.
Sellest kriminaalasjast eraldiseisvalt tekkis kahtlus juhi topeltstandardist ka Rahnoja jahiseltsis, kust Indrek Niklus aasta eest lahkus.
Sealse juhi Priit Pärna kohta, kellega Niklus arutas salaküttimise piiramist, hakkasid levima mitmed vihjed salaküttimisest ja juht keeldus nendele ka jahiseltsi sees vastamast.
Näiteks mõnedel piltidel on Nikluse sõnul Rahnoja jahiseltsi esimees Priit Pärna ja videos kõlab taustal tema hääl.
“Seal see ilves on tõenäoliselt haavatud või juba surnud puu all maas ja koer haugub, Lääne-Siberi laika, ja öeldakse, et Luuna mine ära või midagi siukest. Ma usun, et ma olen selle Luunaga koos jahil käinud, see peaks olema Priit Pärna koer või vähemalt tema on temaga jahil käinud. See inimene rääkis mulle kurva tooniga, mida me peame tegema, et Rahnojal oleks vähem salakütte ja siis mõni aeg hiljem saadetakse mulle postkasti, kuidas tõenäoliselt seesama inimene tassib kütitud ilvest metsast välja. See oli minu jaoks šokk,” ütles Niklus.
“Soovitan kontrollida, et äkki ma olen ametlikult ka mõnda ilvest lasknud ja rohkem polegi kommentaare,” ütles Pärna telefonitsi. Küsimusele, kas ta mõtleb aega, kui jaht oli lubatud, vastas ta: “Ma ei mõtle midagi rohkem. Head aega.”
Oluline on rõhutada, et õigust mõistab lõpuks kohus ja loodetavasti saame teada, kes ja mida täpselt tegi. Keskkonnaamet ja politsei ootavad jätkuvalt vihjeid, kui kellelgi on teavet ebaseadusliku jahi või muude rikkumiste kohta.