Esiküljel kirjanik Katrin Laur
Piia Ruber
ELO VIIDING : Inimene on hea ja halb
Vanaemadest on eesti lastekirjanduses piisavalt kirjutatud, aga mitte nii täiuslikku filosoofilist teost kui Katrin Lauri „Atlantis“.
Katrin Laur, Atlantis. Toimetanud Loone Ots. Illustreerinud ja kujundanud Urmas Viik. Gallus, 2025. 146 lk.
Katrin Laur on tuntud kui ühiskondlikult aktiivne inimene, kellel on selge nägemus elust.
Me võime tema arusaamadega nõustuda või mitte, kuid ta väljendab neid hästi. Lisaks näib ta teadvat selgelt, mis on hea ja halb, mis õige ja mis vale. Tänapäevases post-postmodernistlikus kõigesöömiskatlas kipuvad need piirid kaunis hägustunud olema ja ka ühiskond, eesotsas poliitikute ja võimukandjatega, kipub neid mõisteid ikka kuidagi laiemaks venitama või lamestama. Lisaks on Katrin Laur ka kaduva euroopaliku vaimu kandja ning teab päriseurooplusest paljutki, olles pikalt elanud ja töötanud Euroopas. Ta saab aru ka demokraatia olemusest, sellesse kui mõistesse enamasti süvitsi minnes ja seda sõnakõlksuks taandamata. Lisaks sellele, et ta on kirjanik ja režissöör, on ta ka vanaema.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja auhind Sveta Grigorjevale
19. septembril anti Tartus Eesti kirjandusmuuseumis üle tänavune Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja auhind. Tunnustuse pälvis luuletaja, publitsist ja koreograaf Sveta Grigorjeva.
HALLIKI KREININ, INGRID NIELSEN: „Just paras“ energiapiisavus ja rahvuse ellujäämine
Märkimisväärne osa madala sissetulekuga leibkondadest loovutab suure osa sissetulekust energiakuludele.
Muinasjutus „Kuldkihar ja kolm karu“ on üks pudrukauss Kuldkihara jaoks liiga kuum, teine puder liiga külm ja kolmas just paras. Paljudel süsteemidel on olemas „just paras“ Kuldkihara tsoon ning neis saab rakendada nn Kuldkihara põhimõtet ehk parimate tulemuste saamiseks õiget tasakaalu.
PEET KASK: Maksudebatt tõstab ikka ja jälle pead
Esimesed reformid ei peaks olema suunatud mitte eelarve tulude kasvatamisele, vaid maksusüsteemi mõju parandamisele majanduses.
Aasta tagasi, 2025. aasta riigieelarve tutvustamisel, kohe pärast seda, kui riigikaitse maksud olid valitsuses kokku lepitud, ütles peaminister Kristen Michal: „Oluline on see, et kõigele sellele, nendele otsustele järgneb maksurahu järgmiste korraliste valimisteni ehk aastani 2027.“i Neist sõnadest paistis soov maksudebatt laudlina alla pühkida. Aga laudlina alt kipub ta ikka ja jälle nina välja pistma. Ta poeks välja ka kümne meetri sügavuselt mulla alt, kui keegi ta sinna mataks. Rahulolematus meie maksusüsteemiga ja eriti veel sellega, kuidas selles muudatusi on tehtud, on laialdane.
ÜLO MATTHEUS: MAGA ei maga. Aga demokraadid?
USA peaks olema tänulik Ukrainale, et see on Euroopa kaitsmise enda peale võtnud, hoides sellega loodetavasti ära tulevased sõjad ja ohvrid, mida USA-l nendes sõdades tuleks tuua.
Ameerika poliitika hingab 2026. aasta vahevalimiste rütmis. Praegu on vabariiklastel ülekaal nii kongressi esindajatekojas kui ka senatis,kuid vahevalimistel otsustatakse, kas see seis jääb püsima või kaldub kaalukauss ühes või teises kojas demokraatide kasuks. Veidi kaugemal kumavad ka presidendivalimised ja nendegi käik sõltub paljuski edust vahevalimistel.
MATHILDA VIIGIMÄE: Lõpetamata Lasnamäe. Pingeid täis ruum
Pinged toovad nähtavale ruumides peituvad ootamatused, mis on head selleks, et ümbritsevat uutmoodi tajuda ja väärtustada.
Üldiselt võib ruumid jagada kaheks. On ruume, mis on määratud ja ehitatud kindlate funktsioonide täitmiseks. Sellistel ruumidel on kindlad füüsilised omadused, mis kutsuvad inimesi neid kasutama.i Sama palju leidub ka määratlemata ruume, millel puudub kindel funktsioon või mis jäävad piiritletud ruumide vahele.
„Disainiöö“ pidupäev. Merle Karro-Kalberg vestles Ilona Gurjanovaga
„Disainiöö“ tähistab tänavu XX aastapäeva. Kahepäevasest sündmusest on välja kasvanud regiooni suurim disainipidu, mis kestab terve nädala. Tegu pole vaid disaineritele mõeldud üritusega, eraldi programmid on lastele ja noortele, disaininäitused toovad kokku huvilised meilt ja mujalt. „Disainiöö“ sünnile ja arengule vaatab tagasi ürituse peakorraldaja Ilona Gurjanova, kes on olnud festivali hing algusest peale.
Metafoore elust enesest. Juuli Teder vestles Kullar Viimsega
Eesti kinolevisse on viimaks jõudnud Kullar Viimse dokumentaalfilm „Torn“, mis pälvis 2024. aastal ka Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.
Filmi peategelane on Kalju (järjekordne näide sellest, et nimemaagia teeb oma), seitsmekümnendates eluaastates mees, kes pärast seda, kui tema lapse ema ta maha jättis ja lapsega minema läks, on viimased mõnikümmend aastat elanud üksi kauges Võrumaa nurgas. Tema elus on oma kindlaks kujunenud rutiin: sisyphoslikult tassib ta päevast päeva kodukünka otsa hiiglaslikke palke. Milleks? Et ehitada torni. Miks ja kellele?
Eesti muld on eesti süda. Margus Maidla vestles Alar Astoveriga
Eesti maaülikooli mullateaduse õppetooli juht, tenuuriprofessor Alar Astover on Eesti mulda uurinud nii teadlase, õppejõu kui ka ühiskondliku arutelu osalisena. Ta on kirjutanud kõrgkooliõpikuid ja koostanud populaarteaduslikke „Mulla ABC“ seeriaid, õpetanud sadu tudengeid, koolitanud põllumehi ja keskkonnaspetsialiste, esindanud Eestit rahvusvahelistel mullakonverentsidel. Tema vaade maapinnale ei lõpe kunagi jalge all – ta näeb seal kihtidena ajalugu, ökosüsteeme ja tulevikku.
ANNA TISLER-LAVRENTJEV: ETV+ saab kümme
Tänavu septembris saab ETV+ kümneaastaseks. Arutelu venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomise vajadusest kestis mitu aastat. Erinevalt Lätist otsustas Eesti luua kanali näol silla, et siinseid venekeelseid inimesi ühiskonda paremini integreerida, rääkides nendega nende emakeeles.
TÕNU TENDER: Fragmente haritusest ja keelest
Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?
DAVID VSEVIOV: Kuidas lugeda „Dissidente“ aastakümneid hiljem?
„Tallinn on võlulinn,“ meenutab Aleksandr Podrabinek NSVLi dissidentide seltskonna 1977-1978. aastavahetuspidu poliitvangis viibinud Sergei Soldatovi naise Ljuda Grünbergi pool.
Aleksandr Podrabineki„Dissidente“ (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegipärast meelde levinud tõdemus, mille järgi pidi iga järgnev põlvkond tõlgendama Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“ omamoodi.
Arvustamisel
Vahur Pähnapuu „Siis jääb ka päevatõus“
ERSO 99. hooaja avakontsert „Mahleri neljas“
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert „Elemendid“
XIV Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss
YAMsession
Putukaväila Ristiku tänava ja Kolde puiestee lõik
näitus „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“
näitus „Aiad. Tanja Muravskaja ja valgus“
näitus „Vana Veenus“
Viini pidunädalad ja Avignoni teatrifestival
Musta Kasti „Jäljed meie vahel“
Tõstamaa suveteatri „Häärber“
dokumentaalfilm „Torn“
mängufilm „Orenda“