Eesti spordimaastikul on taas tõusnud arutelu uue multifunktsionaalse halli rajamise üle. Mõte uhkest ja rahvusvahelisi üritusi võõrustavast areenast kõlab ambitsioonikalt, ent kui vaadata suuremat pilti, peaksime küsima: kas Eesti vajab üht suurt halli või hoopis viit tugevat spordikeskust üle riigi, uurib kauaaegne spordijuht Rauno Parras arvamusloos.
Eelmisel nädalal teatas Eesti Olümpiakomitee, et on alustanud multifunktsionaalse halli arenduse ettevalmistusfaasi, mille eesmärk on leida Eestile sobiv ja majanduslikult põhjendatud lahendus rahvusvaheliste spordi- ja suursündmuste korraldamiseks. Kuigi tegu on alles eeltöö ja analüüsietapiga, mitte ehitusprojektiga, on see siiski märkimisväärne aja- ja rahakulu.
Samas on tagaplaanile jäänud põhimõtteline arutelu – kas Eestil on üldse vaja sellist halli, milleks seda tarvis on ja kes peaks selle ehitama. Pole kahtlust, et multifunktsionaalne hall aitaks Eestisse tuua rahvusvahelisi spordiüritusi ja turiste, ent selle otsene mõju liikumisaktiivsuse suurendamisele oleks väike. Sama raha eest – hinnanguliselt umbes sada miljonit eurot – võiks rajada viis kaasaegset spordikeskust üle Eesti. See oleks investeering, mis kasvataks liikumisharjumust, toetaks noortesporti ja looks ühiskonnale märksa suuremat väärtust.
Ülehõivatud saalid ja puuduolevad treeningvõimalused
Praegune olukord Eesti sporditaristus on kriitiline. Paljud spordirajatised on juba täna ülehõivatud – treeningaegu jagatakse sõna otseses mõttes tundide kaupa. Klubid ei saa oma gruppe suurendada, sest halliaegu ei jätku. Selle tulemusel jäävad kümned ja sajad lapsed treeningutest kõrvale mitte huvi-, vaid ruumipuuduse tõttu.
Probleem on süvenemas ka regionaalselt: väiksemates paikades on spordirajatised vananenud või kaugelt kättesaamatud, mistõttu loobuvad lapsed ja pered liikumisharrastusest. Kui lisame siia fakti, et üle poole Eesti täiskasvanutest ja iga viies nooruk on täna ülekaaluline või rasvunud, on selge, et liikumisvõimaluste parandamine peab olema rahvatervise üks prioriteete.
Tänapäevased spordikeskused ei peaks olema pelgalt saalid, vaid kogukonna süda. Lapsed saaksid teha trenni, samal ajal kui lapsevanematel oleks võimalus samas majas sportida või lihtsalt liikuda. Selline infrastruktuur muudab liikumise osaks igapäevaelust. Täna aga näeme nii palju vanemaid lihtsalt spordisaali eesruumis või autos lapsi ootamas.
Need samad spordikeskused võiksid olla multifunktsionaalsed väiksemas mastaabis, sobides kohalike võistluste ja kultuuriürituste korraldamiseks. Kuid nende esmane eesmärk peab olema laste, noorte ja täiskasvanute liikumisharjumuse suurendamine.
Erasektor ehitagu multihall, riik kasvatagu liikumist
Kui rääkida suurtest multifunktsionaalsetest hallidest, siis nende rajamine ja haldamine peaks kuuluma erasektori kätte – seal, kus äriline loogika ja riskid on õiglaselt jaotatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse roll võiks piirduda eelduste loomisega: sobiva maa ja detailplaneeringu pakkumine, projekti ettevalmistuse hõlbustamine ning hilisem abi suurürituste Eestisse toomisel. Riigi rahastus peab aga minema sinna, kus see loob pikaajalist kasu – sinna, kus kasvab liikumine, sportimine ja tervislik eluviis.
Isegi Läti on siin suurepärane eeskuju. Lätlased on sihipäraselt investeerinud sporditaristusse üle riigi. Ventspils, Rezekne, Valmiera, Liepaja, Jelgava, Jekabpils ja Daugavpils on head näited väiksematest linnadest, kuhu on rajatud kaasaegsed spordikeskused – nn olümpiakeskused. Nende tulemused on juba ka nähtavad – lätlased saavutavad järjest paremaid tulemusi ka võistlusareenil. Nad ei rajanud üht hiigelprojekti, vaid lõid võrgustiku, mis toetab sportimist igas piirkonnas. Samuti Soome, kus põhimõtteliselt igas külas on kohalik spordikeskus, kuhu ema-isa toovad oma lapsed trenni ja ise lähevad samal ajal ujuma, jooksma või niisama liikuma. Eestis on aeg teha sama. Kui me tahame olla spordiriik, peab taristu olema lähedal igale lapsele ja perele, mitte vaid suurte linnade elanikele.
Multifunktsionaalne hall võib kõlada uhkelt, kuid viis hästi kavandatud spordikeskust looksid Eestile palju suuremat väärtust. See oleks otsus, mis aitab luua tervema ja liikuvama Eesti.