Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus Euroopa Liidu liitlastel ületada oma erimeelsused külmutatud Venemaa varade kasutamise osas, öeldes, et uus rahastamine on kriitilise tähtsusega tema sõjast räsitud majanduse püsimiseks võitluses Moskva vastu.
„Loodan, jumal õnnistagu, et me selle otsuse saame,” ütles Zelenski kanalile Bloomberg Television eilse kolmapäeva 12. novembri hilisõhtul Kiievis antud intervjuus. Vastasel juhul „peame leidma alternatiivi, see on meie ellujäämise küsimus. Seetõttu vajame seda väga. Ja ma loodan partneritele”.
EL on edasi lükanud detsembrini otsuse Venemaa riigivarade kasutamise kohta, et anda 140 miljardit eurot laene Ukrainale, mis vajab uut rahastamist järgmise aasta alguseks.
Venemaa liigub samal ajal aeglaselt lahinguväljal edasi ja ründab Ukraina energiainfrastruktuuri, et talvekuude lähenedes õõnestada riigi majandust.
Venemaa sissetung on kestnud juba neli aastat, samal ajal kui Zelenski valitsus tegeleb räsitud majanduse ja kurnatud sõjajõududega Euroopa halvimas konfliktis pärast Teist maailmasõda. Pärast president Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja on toimunud ka nihe lääneriikide tingimusteta toetuses Kiievile.
Kuna USA rahastamine on peatatud, on Euroopa valitsused lubanud suurendada abi, et tõrjuda Kremli uut ohtu.
Blokk ei suutnud eelmisel kuul ületada Belgia vastuväiteid, kellel on suurim osa Venemaa vahenditest ja kes soovib suuremaid tagatisi, et ta ei vastuta võimalike juriidiliste riskide eest. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles laupäeval, et ta ei toeta ühtegi plaani Kremli varade arestimiseks, „kui neid vahendeid kasutatakse sõjalisteks kuludeks Ukrainas”.
Euroopa Liidu majandusvolinik Valdis Dombrovskis hoiatas eelmisel nädalal, et Ukraina peab pakkuma „usutavat” rahastamiskohustust, et avada Kiievile uus Rahvusvahelise Valuutafondi toetus. IMF on alustanud Ukrainaga läbirääkimisi abipaketi üle, mille kogumaht võib olla 8 miljardit dollarit.
„Venemaa peab selle sõja kinni maksma” – ja külmutatud varadest saadud raha aitab Ukrainal osta USA-lt ja Euroopalt rohkem õhutõrjet ning rahastada droonide tootmist Venemaa sihtmärkide ründamiseks, ütles Zelenski.
„Meil pole lisaraha ja see on tee – ja see on õiglane,” ütles Ukraina juht.
Ta pakkus, et Trump võiks saata Euroopa juhtidele „hea signaali” tegutsemiseks, kasutades USA-s külmutatud miljardeid Venemaa varasid.
Trumpil on „üle viie miljardi vara, võib-olla otsustab ta selle raha kulutada – see aitab,” ütles Zelenski. USA varasemad sammud, näiteks energiasanktsioonid, on „innustanud ka Euroopa partnereid tegema tugevaid otsuseid”, ütles ta.
President avalikustas, et Ukraina on alustanud USA-ga koos püüdurdroonide tootmist. „Ameerika-Ukraina tootmine, ühistootmine,” ütles ta. „Loodan, et tulevikus on meil neid rohkem.”
Zelenski ütles, et Venemaa president Vladimir Putin oli hiljutiste droonide ja hävituslennukite sissetungidega NATO õhuruumi algatanud tahtliku hirmutamiskampaania Euroopa vastu. Tema sõnul õnnestus sellel muuta juhid Ukraina õhutõrjesüsteemide saatmise suhtes vastumeelsemaks.
„Ma arvan, et ta hirmutas neid, see oli tema eesmärk ja ta saavutas selle,” ütles Zelenski. „See oli kahtlemata psühholoogiline hirmutamine.”
Ta tunnistas, et Ukraina seisab silmitsi „väga keerulise” olukorraga Pokrovski linnas riigi idaosas Donetski oblastis, kus Venemaa väed üritavad pärast kuudepikkust intensiivset võitlust kontrolli haarata. Zelenski rõhutas, et igasugune otsus vägede väljaviimise kohta on kohapealsete sõjaväejuhtide otsustada.
„Keegi ei sunni neid varemete pärast surema,” ütles ta. „Ma toetan meie sõdureid, eriti seal viibivaid komandöre selles, kuidas nad saavad olukorda kontrollida. Või on see meile liiga kulukas – meie jaoks on kõige olulisemad meie sõdurid.”
Zelenski sõnul püüab Venemaa Pokrovskis võitu saavutada, et veenda Trumpi, et Ukraina peaks sõja lõpetamiseks lahkuma kogu Donbassist, mis koosneb Donetski ja Luhanski oblastist.
„Me ei saa Ukraina idaosast lahkuda. Keegi ei saa sellest aru, inimesed ei saa sellest aru,” ütles ta. „Ja peamine on see, et keegi ei garanteeri teile, et kui nad selle või teise linna vallutavad, siis nad enam edasi ei liigu. Puudub heidutustegur.”
Ta rõhutas, et Venemaa vägedel „pole nii palju jõudu” ja nad ründavad Ukraina energiasüsteemi osana püüdlustest sundida Ukrainat enne kevadet alistuma.
„Nad teavad, et niipea kui energiategur kaob, pole neil enam teisi tugevaid tegureid,” ütles president.
Diplomaatia relvarahu saavutamiseks on takerdunud pärast seda, kui Trump pidas augustis Alaskal Putiniga tippkohtumise. Ta loobus plaanidest teiseks tippkohtumiseks Putiniga, seekord Budapestis, pärast seda, kui USA jõudis järeldusele, et Venemaa ei ole valmis rahulepingu läbirääkimistel oma maksimalistlikest nõudmistest loobuma.
Ukraina jäi „avatuks läbirääkimisteks venelastega”, et saavutada Trumpi poolt taotletud relvarahu.
„Kui nad tõepoolest tahavad sõda lõpetada või on valmis sõda lõpetama, tuleb minna üle diplomaatilisele teele. Ja jällegi, seepärast ma ütlesingi president Trumpile, et olen avatud,” ütles Zelenski.
„Nad ei austa seadust, aga nad austavad tõesti Ameerika Ühendriike – nad austavad president Trumpi,” ütles Zelenski Venemaa kohta. „Ma tõesti arvan, et president Trump suudab Putinit läbirääkimistele survestada. Ja seepärast on see väga oluline.”
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.