Kunagine kultuuriminister ja praegune ringhäälingute liidu esimees Rein Lang kritiseeris saates “Otse uudistemajast” teravalt praegust riigi kultuuripoliitikat ning teatrite rahastamise süsteemi ja heitis kultuuriminister Heidy Purgale ette vastutuse eest põgenemist.
“See praegune jant on muidugi täiesti piinlik, täiesti piinlik,” ütles Lang.
“See on tegelikult hoopis laiem probleem. Ja see seondub sellise tänase poliitilise establishment’i põgenemisega vastutuse eest. Kui minister surmtõsise näoga väidab, et tema ei saa mitte midagi teha, sellepärast et tema haldusalas käib asi niimoodi, et ta on moodustanud mingi komisjoni, andnud ette mingi valemi, mille alusel antakse siis taotlejatele mingeid punkte, ja nüüd nende punktide summa, mis talle laua peal ilmub, on absoluutne tõde ja tema ainuke roll on alla kirjutada, siis ma küsin, et milleks sellist ametiasutust vaja on? Siis võib ju neid punkte jagada üks suvaline inimene tänavalt,” rääkis Lang.
“See suundumus seda poliitilist otsustamist delegeerida mingitele algoritmidele… Hea on veel, kui on algoritm. Teine variant on see, et mõeldakse välja mingi valem, mingid kastikesed, mis annavad mingeid punkte, mille puhul on ette teada, et see ei anna tegelikult objektiivset ja õiglast tulemust. Aga keegi ei taha seda muuta, sest nii on kokku lepitud ja siis lohistatakse seda probleemi läbi ajaloo nagu burlakid Volgal Repini maalilt. See on väga-väga piinlik, tõeliselt piinlik ja niisuguseid asju ei tohiks olla,” lausus Lang.
Lang rääkis, et 1990-ndate vaimsus Eestis oli suunatud heale haldusele, mis tol ajal toimis hästi. “Ma arvan, et me tulime sellega üsna hästi toime. Avalikus halduses tegutsesid inimesed, kes ei olnud omakasupüüdlikud ja küünilised ning tegelikult tahtsid Eesti elu edasi viia. Siis täna mulle tundub, et otsitakse kõiki võimalusi, et vastutusest põgeneda ja anda see otsustamine kellelegi teisele – kas masinale või mingitele imelikele komisjonidele. Ja kui sealt tuleb välja mingi käkk, siis öeldakse, et mina ei tea midagi,” rääkis Lang.
“Kui nii edasi läheb, siis me oleme ikka väga suures hädas,” lisas ta.
Saatejuht Anvar Samost küsis, kas on üldse mõnda Eesti olulist kultuuriinstitutsiooni, kes oleks avaliku rahastamise peal ja kes ütleks, et nad suudavad selle rahastamismudeliga oma tegevust ette planeerida.
“See ju päris nii ei ole. Eelmine aasta need nutikad teatrijuhid, kes taotlesid kolmeaastast finantseeringut ja sellega tegelikult lõikasid endalt jalad alt ära sellega, et tulevikus selle kahe aasta jooksul nende toetus võiks suureneda – need on täna võidus, sellepärast et nemad ei pea võib-olla võitlema selle eest,” vastas Lang.
Samas tõdes Lang, et seda on väga raske ette näha. “See on nagu loterii juba. Tegelikult valitseb kogu selles teemas ikkagi kapitaalne segadus,” sõnas Lang.
“Meil on kultuurkapital, mis toimib väga hästi ja kultuurkapitalile laekuvad otse teatud maksudest teatud protsendilised eraldised ja sealne jagamismehhanism on selline, et sellega on ka kõik osapooled enam-vähem rahul. Sealt me ei kuule kõikvõimalikke skandaale. Aga kõik see, mida jagatakse ministeeriumi poolt – seal on küll kogu aeg mingisugused pinged,” rääkis Lang.
“Ja mida me siis nüüd kogu selle teatrite jandi juures nagu saavutame? Tohutu hulga verd, higi ja pisaraid. Ma kujutan ikkagi ette, et kuidagimoodi klaaritakse see asi ära. Kui ei klaarita, no siis on see asi veel hullem. Kuidagi klaaritakse ära. Aga minu küsimus on see, et milleks seda jama üldse nagu vaja on? Äkki teeks selle asja kordades lihtsamaks?”
Lang viitas, et praegune süsteem on ebaloogiline. “Teatrite puhul on ju välja kuulutatud, et see toetuste voor… need toetuste taotlused esitatakse tulevikuplaanide tarvis, aga hinnatakse möödunud tegevusi. Selles on ju täitsa olemuslik vastuolu. Nii et see nõuab tõesti sellist poliitilist otsustusjulgust ja tegutsemistahet. Aga see ei ole mitte ainult kultuuriministeeriumi probleem, me näeme seda igal sammul, et mina ei tea midagi, mina olin puu otsas, kui pauk käis, ja las valija otsustab,” lõpetas Lang.
Eelmisel nädalal selgus kultuuriministeeriumi otsusel jääb 2026. aastal riigi tegevustoetus saamata viiel toetust küsinud teatril – Elektron.art-il, Theatrumil, Temufil, Nuutrumil ja Improteatril. Neist kaks – Elektron.art ja Theatrum esitasid eelmisel aastal edukad taotlused ehk said riigilt raha.
See kultuuriministeeriumi otsus on tekitanud viimasel nädalal laialdast arutelu ja saanud ka kriitikat.