Balti riigid pidid pärast elektrisüsteemi Venemaast eraldumist ise oma bilanssi juhtima hakkama, kuid reservturu avamise hetkel oli suuremaid akusid Baltikumis vaid kaks ja seetõttu on hinnad olnud kõrgeimad kogu Euroopas, ütles Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson. Mõne aasta jooksul peaks lisanduma tuhandete megavattide mahus akuparke.
Salvestusäri analüüsiva Cleanhorizoni andmetel on akuomanike tootlus olnud pärast Balti sagedusturu avanemist tavatult suur. ERR uuris Marko Alliksonilt, kas sellest võiks järeldada, et turul on mingi moonutus.
Alliksoni sõnul näitavad need analüüsid eelkõige, et Balti riikide turud on võrreldes ülejäänud Euroopaga endiselt salvestusele väga atraktiivsed.
“Balti riigid pidid hakkama iseseisvalt oma elektribilanssi juhtima veebruarist ja siis avati ka kiirelt juhitavate tootmis ja tarbimisvõimsuste puudujäägis sagedusreservide turg. Eelneva tagajärjel on hinnad erinevatel reserviturgudel olnud kõrgeimad kogu Euroopas, mis on tõstnud bilansikulusid kõikidele turuosalistele ning mis väljenduvad lõpptarbijatele kõrgemate börsimarginaalide ning fikseeritud pakettides sisalduvate riskipuhvritena,” lausus ta.
Allikson tõi välja, et reservituru avamise hetkel oli Baltikumis sisuliselt vaid kaks suuremat akut – Eesti Energial 26-megavatine ja Leedu süsteemihalduril 100-megavatine.
Akusalvestust on Baltikumis endiselt pigem veel väga vähe. Alliksoni sõnul oli ebamäärasusi enne reserviturgude avamist liialt palju ning salvestust julgesid eelnevalt rajama hakata vaid vähesel määral väga suure riskitaluvusega ettevõtjad. Ka ei soovinud pangad enne reserviturgude käivitamist akusid finantseerida.
“Kõrged reservituruhinnad ning Leedus käivitatud riiklik toetus salvestusprojektidele toovad aga turule lähiajal kiiresti arvestatava mahu uusi salvestusprojekte, mis hakkavad hindu alla tooma,” prognoosis Allikson.
Allikson märkis, et akuprojekti elluviimiseks kulub ligikaudu üheksa kuud ning esimesed desünkroniseerimise järel hinnaplahvatust näinud investorite projektid on juba peatselt valmimas.
Praeguseks on akuprojekte juurde tulnud, näiteks on Läti süsteemihaldur käivitanud 80-megavatise akupargi ning peatselt peaks käivituma ka Eestis esimene suur 100 megavati mahuga akupark.
“Mõne aasta jooksul võib oodata akuparke ilmselt tuhandete megavattide mahus – ainuüksi Leedu riiklik subsiidium toetab 1400 megavati akuparkide turuletulekut,” tõi Allikson välja.
Reserviturgude hind kujuneb analoogselt Nordpool Spoti päev-ette-elektrituruga, kus kõige viimasena turule pääsev tootja või tarbija määrab hinna oma marginaalkulu põhiselt. Turg ise aga ei ole päris sama läbipaistev nagu päev-ette turg ning samuti on on turukorraldus endiselt pidevas muutumises.
“Hindu mõjutavad eelkõige alternatiivsed kulud teistel turgudel, kuna pakkujatel on võimalus valida, kas pakkuda näiteks päev ette, päevasiseselt või siis reserviturul,” selgitas energeetikaasjatundja.
Allikson lisas, et kõrgeid hindu põhjustab endiselt sage konkurentsivõimelise hinnaga paindlike varade puudujääk – paljud turuosalised pakuvad turule küll soodsalt võimsust, ent ei suuda pakkuda mõistliku hinnaga jooksvat reguleerimist.
“Paljud suuremad pakkujad ei ole võimelised jagama oma võimsusi väiksemateks osadeks ning sellisel juhul käivitatakse kallimaid jagatavaid pakkumisi või lisatakse suurema ploki kulu üksikutele tundudele, mis tekitab hinnatippe. Kuna pakkumisplatvormid on üleeuroopalised, siis jõuavad meieni vahel üksikud hinnatipud ka väljaspoolt Balti riike,” lausus Allikson.
Läti turusoalise pakkumisi uurib siiani tururegulaator
Allikson märkis, et suvel oli samas kõrgete hindade periood, mille taga olnud ühe Läti turusoalise pakkumisi uurib siiani tururegulaator.
Lisaks eelnevale mõjutavad Alliksoni hinnangul hindu väga suurel määral Balti riikide süsteemihaldurite otsused, kuidas kasutada omaenda varasid reguleerimisturul. Ühest küljest võivad need lühiajaliselt hindu alla tuua, ent pikemas perspektiivis lükkavad edasi uusi investeeringuid, kuna kunstlikult alandatud turuhinnad ei võimalda adekvaatselt hinnata investeeringu riske.
Cleanhorizoni andmetes välja joonistatud tuluindeksid ei kajasta Alliksoni sõnul meie piirkonna akuparkide võimalikku teenistust turukorralduse erinevuste tõttu väga täpselt, kuid on siiski piisavalt suundaandvad.
“Cleanhorizoni kasumlikkuse indeksi eelduseks on see, et jooksva kuu kasum jätkub järgneval viieteistkümnel aastal, aga tänase Balti turu puhul on selge, et iga järgneva kuue kuuga langeb tootlus oluliselt,” tõi ta välja.
Ka ei arvestata kasumlikkuse indeksi puhul seda, et akuparkide hinnad on olnud pidevas languses ehk juba aasta aega turul olnud projekti tootlus sarnaste turuhindadega ei ole kindlasti sama nagu uuel akupargil.
“Turule juurdetulevate akuparkide tootlus aga on kindlasti väiksem ning juhul kui turule peaks tulema tõesti kõik täna juba planeeritavad projektid, siis ilmselt on üsna pea nende tootlus ka negatiivne, nagu seda on juhtunud suuremahuliselt turule tulnud päikeseparkidega,” tõdes Allikson.