Prantsusmaal on puhkenud terav ühiskondlik vaidlus pärast 15. oktoobril toimunud rünnakut, mil Brasiilia turist Jhordana sattus Pariisi RER C rongis seksuaalse rünnaku ja vägistamiskatse ohvriks. Juhtum, mille video levis kiiresti sotsiaalmeedias, on taas tõstnud esile küsimuse, kuidas tagada naiste turvalisus avalikus ruumis ning millest probleem tegelikult tuleneb.
Vasakpoolsed poliitikud ja mitmed kodanikualgatused on välja pakkunud naistele mõeldud eraldi rongivagunite loomist. Samal ajal leiavad mitmed feministlikud ja konservatiivsed hääled, et peamine probleem ei ole sugu, vaid sisseränne.
Euroopa Parlamendi liige Marion Maréchal kirjutas platvormil X, et Île-de-France’i ühistranspordis on 83 protsenti seksuaalvägivalla ohvritest Prantsuse naised, samas kui 61 protsenti kahtlustatavatest on välismaalased. Maréchali sõnul näitavad need andmed, et „probleem ei ole mehed, probleem on massiline sisseränne“.
Feministliku rühmituse Collectif Némésis esindaja Astrid Mae nimetas naistevaguneid „plaastriks“, mis ei lahenda olukorra tegelikke põhjuseid. „Me teame, et tänaseks panevad 62 protsenti Île-de-France’i ühistranspordis toime pandud seksuaalrünnakutest toime välismaalased,“ ütles ta. Mae hinnangul ei ole eraldamine toimiv lahendus: „Kas me loome eraldi pargid? Või hakkame naisi loori alla panema? See viiks absurdini.“
Teistsuguse seisukoha on võtnud Change.org-is 24. oktoobril algatatud petitsiooni autor Marie K., kes toetab naistevagunite loomist. Tema sõnul on selline praktika end tõestanud riikides nagu Mehhiko, Jaapan, India ja Dubai. Petitsioon, mille on allkirjastanud kümned tuhanded inimesed, nõuab lisaks ka tugevdatud järelevalvet ning sõltumatu hindamise läbiviimist. Marie K. sõnul ei ole probleem mitte sisseränne, vaid mehed, „keda ei ole võimalik ümber kasvatada“.
Küsitlused näitavad, et naiste ebaturvalisus Prantsusmaa ühistranspordis on laialt levinud. Riikliku vägivallaseire keskuse märtsis avaldatud uuringu kohaselt ei tunne 56 protsenti naistest end Pariisi piirkonna rongivõrgustikus turvaliselt, 80 protsenti on „pidevalt valvel“.
Sama teema on esile kerkinud ka varasemates kajastustes: osa naisi muudab enne ühistransporti sisenemist oma riietust, et vähendada võimalust sattuda soovimatu tähelepanu alla.