Eestis maksavad ligi 70 kaugkütte piirkonna kliendid sooja eest rohkem kui oleks vabal turul kujunenud sooja hind. Omanike keskliiit leiab, et majapidamisi ei kohelda soojamajanduses võrdselt, sest praegu puudub kõigil kaugkütte klientidel võimalus teenust vabalt turult osta.
Kliimaministeerium näeb samuti, et probleemsete kaugküttepiirkondade arv võib tulevikus tõusta, sest kaugkütte kasutajate arv väheneb ning järjest populaarsem on alternatiivina soojuspumpade kasutamine. See vähendab omakorda taas tarbijate arvu.
Eesti Omanike Keskliit toob oma kirjas kliimaminister Andres Sutile välja, et iga kolmanda kaugkütte võrgupiirkonna hinnatase on kõrgem sellest, millega saaks sooja vabaturult. Kokku teeb see umbes 70 võrgupiirkonda.
Liidu juhatuse esimees Andry Krass ütles ERR-ile, et selline sunnismaisus ehk seotus ühe võrgupiirkonna külge tuleb lõpetada.
“Me täna näeme, et see veelahe või see hinnavahe üha kasvab, kus vabaturu hind on madalam kui selle sunnismaise soojavõrgu hinnatase. Ja sellest olukorrast on vaja leida kiiresti väljapääs,” ütles Krass.
Kliimaministeerium tunnistab, et Eestis on piirkondi, kus tarbijaid jääb järjest vähemaks ning soojatootmise tehnoloogia on vanem, saastavam ja kallim. Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles, et neid piirkondi on oma kümmekond.
“Üks, mis meediastki läbi käis, on Märja alevik Tartu lähedal. Seal on küll uus katlamaja üles ehitatud, aga tarbimismaht ei taha järgi tulla ja taolisi näiteid on üle Eesti veel,” selgitas Vaks.
Valdavalt on tegemist äärealadega, kus rahvastik väheneb ja need, kes kohale jäävad, tarbivad energiat säästlikumalt. “Mis omakorda tähendab, et soojuse tootmismaht järjest väheneb. Ja ega siis katlamaja sellepärast automaatselt väiksemaks ei lähe. Ei, see katlamaja on ikkagi oma kuludega üleval,” ütles Vaks.
Järjest rohkem valivad inimesed kaugküttega kortermajades soojuspumba lahenduse.
Omanike keskliidu hinnangul pole see aga kaugeltki kõikidele jõukohane ning vaid annab hoogu kaugkütte tootmismahu vähenemisele ja sellest tulenevalt ka hinna kerkimisele neile, kes on sunnitud süsteemi alles jääma.
“See püsikulu jaotub üha väiksema ja väiksema ringi tabijate vahel, tõstes seeläbi hinda. Velkord rõhutan, et juba täna on see sooja hind kõrgem kui vabaturul,” ütles Krass.
Krassi sõnul on tänane Eesti soojamajandus sellisel kujul kriisis ja ei ole enam jätkusuutlik: “See sunnismaisuse põhimõte tuleb ära lõpetada ja selles suhtes me oleme ministeeriumiga ühel meelel, lihtsalt selle lõpetamise viisis on küsimus.”
Vaks ütles, et soojatootjad on olnud tublid ning seadmetesse investeerinud. Samuti on riik läbi mitmete meetmete kaugkütte tõhustamisse ja uuendamisse oluliselt raha pannud.
Krassi sõnul oleks kõige parem mõte hinna poolest konkurentsivõimetud kaugküttevõrgud kinni panna. “Nende kaugküttevõrkude tarbijatele tuleb igaühele eraldi leida lahendus, kuidas ta oma sooja edasi toodab,” ütles ta.