Tiina Soosalu, Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert 
Kristjan Lember, Eesti Panga sularahaanalüütik

  • Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringust selgub, et Eesti inimesed on makseteenustega väga rahul. Kõige rohkem hinnatakse mugavust ja kaasaegsust, kõrge hinde sai ka turvalisus. Siiski ollakse mures petturite aktiivsuse pärast.
  • Igapäevaoste eelistatakse enamasti teha poes kohapeal ja see ei ole viimastel aastatel muutunud. Muutunud on aga maksmise viis: koguni neljandikul kordadest kasutatakse nutikella või -telefoni. Noored kasutavad maksmisel nutiseadet rohkemgi kui füüsilist pangakaarti.
  • Tugev toetus ümardamisreeglile ja tugev vastuseis sularahavabale ühiskonnale näitavad, et sularahal on maksevahendina endiselt oluline roll ning mõistlikult korraldatud sularaharinglust väärtustatakse.

Eesti elanikud teevad oma igapäevaoste valdavalt poes kohapeal (87% vastanutest). Peamiselt internetist teeb igapäevaoste vaid 3% vastanutest ja nii oli see ka kaks aastat tagasi. Küll aga on veebioste hakatud eelistama suuremate ostude (mööbel, tehnika jms) puhul. Kuigi 40% vastanutest soovib oste teha ainult poes kohapeal, teeb kolmandik suuremaid oste meelsasti ka internetis ja viiendik eelistab osta üksnes veebipoodidest.

Endiselt makstakse kõige sagedamini pangakaardiga (69%), kuid võrreldes paari aasta taguse ajaga on füüsilise pangakaardi kasutajaid märksa vähem (toona 82%). Juurde on tulnud neid, kes eelistavad tasuda pangakaardi asemel nutitelefoni või -kellaga (23%). Alla 30aastaste seas makstakse nutiseadmega veelgi sagedamini (55% vastanutest). Sularahas eelistavad maksta 8% vastanutest (eelnevatel aastatel 10%), kusjuures vanemaealised maksavad sularahaga sagedamini kui noored. Sularaha kasutatakse peamiselt väiksemate maksete puhul ja ka teisele eraisikule maksmiseks. Üks põhjus on see, et kõikjal pole võimalik kaardimakset teha. 20% vastanutest ei kasuta ostude tegemisel sularaha üldse (2023. aastal oli neid 14%).

Esimest korda uuriti maksekäitumise uuringus seda, kas müügikohtades võetakse sularaha probleemideta vastu. Tulemustest selgus, et 57% vastanutest ei ole viimase aasta jooksul sularahamaksest keeldumist kogenud. Seevastu 14% on selles olukorras olnud ja väga väike osa neist vastajatest on kogenud seda tihti. Kõige rohkem on selle probleemiga silmitsi seisnud inimesed, kes kasutavad sularaha sagedasti. 28% vastanutest pole aasta jooksul pidanud üldse sularahaga arveldama.

Vastajate hinnangul on müügikohtades kaardimaksevõimalused paranenud. Kasvanud on nende elanike osakaal, kes ei ole kaardimaksest puudust tundnud: sel aastal 30%, kahe aasta eest 23%. Kõige tihemini tuntakse kaardimaksest puudust turgudel, väikestes kauplustes ja iluteenuste eest makstes.

Teisele eraisikule, näiteks pereliikmele või sõbrale makse tegemisel eelistatakse mobiilipanka (39%) internetipangale (36%), kuid veel paar aastat tagasi oli eelistus vastupidine. Eriti teravalt joonistub välja erisus noorte seas, sest 71% alla 30aastastest kasutab mobiilipanka ja vaid 13% internetipanka. Sularahaga eelistab eraisikutevahelisi makseid teha 23% vastanutest.

Mobiilipangas on raha küsinud[1] 36% vastanutest, kuid selle lahenduse kasutajaid on rohkem alla 30aastaste seas (62%). Kuigi raha küsitakse sel moel varasemast sagedamini, ei ole suurem osa elanikkonnast seda lahendust kasutanud (57%) ja mõned isegi ei tea, et see võimalus üldse olemas on (7%).

Suurem osa uuringule vastanutest (63%) olid seisukohal, et sularaha kättesaadavus ei ole aasta jooksul muutunud. See hinnang on olnud ka eelnevates uuringutes kõige populaarsem. 15% vastanutest arvasid, et kättesaadavus on aastaga halvenenud ja 5% arvates oli see paranenud. Enim kasutatakse sularaha saamiseks sularahaautomaate (96%) ja nii on see olnud ka varasematel aastatel. Suurem osa elanikest (62%) hindavad sularaha seisukorda heaks või väga heaks ning see hinnang on aastate jooksul paranenud.

Aasta alguses kehtima hakanud ümardamisreegliga on rahul 61% elanikkonnast. Ümardamisreegliga ei ole rahul 21% vastanutest. Pidevalt väheneb sularahavaba ühiskonna pooldajate hulk – praeguses uuringus oli neid 22%. Sularahavaba ühiskonda ei poolda 64% vastanutest.

Paberkviitungit soovib koguni 89% vastanutest. Enamasti soovitakse paberkviitungit suuremat ostu tehes, kui kviitung jääb garantiiks (54%), või kui pole digitaalse arve saatmise võimalust (15%) või mõnel muul põhjusel (kaup ostetakse kellelegi teisele, kviitungiga saab osaleda loosimängudes, või kui plaanitakse külastada veel mõnda poodi ja kviitung on vajalik varasema ostu tõestamiseks).

Sularahas hoiab sääste 32% elanikkonnast. Kõige sagedamini on sularahas sääste alla 30aastastel täiskasvanutel (46%). Kolmveerand vastanutest ütlesid, et tahavad olla valmis hädaolukorraks. Teiste põhjustena märgiti, et sularaha on saadud kingina või on sularahavaru vaja olukordadeks, kus ei saa ülekandega maksta.

Eesti elanike hinnang pankade pakutavatele makselahendustele on väga kõrge. Makselahenduste mugavus ja kaasaegsus said vastajatelt viiepallisüsteemis 4,4 punkti ning turvalisus 4,3 punkti. Kõik hinnangud on 2021. aastaga võrreldes pisut tõusnud. Samal ajal väljendasid paljud vastajad muret aktiivselt tegutsevate petturite üle, sest nende tõttu ei tunne makseteenuste kasutajad end turvaliselt. Vastanute hulgas oli ka neid, kes on ise petturite tõttu kahju kandnud. Pettuste teema suur aktuaalsus viitab ühest küljest probleemi ulatusele, kuid teisest küljest näitab, et inimesed on teadlikumad ja seega loodetavasti ettevaatlikumad.

Vaata jooniseid uuringu tulemuste kohta

 

Kuidas hoiduda petta saamisest?

  • Pank, politsei või muu ametiasutus ei küsi kunagi telefoni või meili teel sinu pangakaardi numbrit, CVV-koodi, kasutajatunnust ega ilma sinu algatuseta PIN-koode. Kui sa oled sellise kõne või kirja saanud, on see suure tõenäosusega pettus.
  • Pank või muu ametiasutus ei kasuta suhtlemiseks sõnumirakendusi, näiteks WhatsAppi. Samuti ei käsi ükski selline asutus oma arvutisse laadida ekraanijagamise rakendusi.
  • Kui kahtlustad, et vestled ametniku asemel kelmiga, tasub alati helistada panga, politsei, pakifirma või mõne muu asutuse ametlikule telefonile ja paluda abi.
  • Kui sulle väidetakse, et sinu pangakonto on ohus, võib tegu olla pettusega ja kindlam on kohe ise oma pangale helistada.
  • Pangaasjade ajamiseks sisene internetipanka või mobiiliäppi nii nagu tavaliselt. Ära klõpsa sisenemiseks sõnumi või meiliga saadetud lingile.
  • Ära ava ega salvesta kahtlaste või soovimatute sõnumite või meilide manuseid.
  • Postifirmad ei küsi sõnumiga paki eest raha. Kui saad sellise sõnumi, on ilmselt tegemist pettusega.
  • Ära anna ühelegi kullerile oma pangakaarti koos PIN-koodidega. Sama kehtib siis, kui palutakse sularahas maksta suurem summa, sest tõenäoliselt on jällegi tegu pettusega.
  • Kui saad kahtlase telefonikõne, siis targem on see katkestada. Eriti, kui helistaja ei räägi su emakeeles.
  • Pea veebipoode külastades, reklaame nähes või telefoniga suheldes meeles, et kui pakutav toode või teenus tundub liiga hea, et olla tõsi, siis üldiselt nii ka on.
  • Kui kahtlustad, et oled sattunud pettuse ohvriks, on kõige tähtsam tegutseda kohe. Sulge kaart või konto, salvesta tõendid (nagu SMSid ja ekraanipildid) ja teavita nii oma panka kui ka politseid. Kiire tegutsemine suurendab võimalust oma raha tagasi saada ja petturitele jälile jõuda.

 

Eesti elanike maksekäitumise uuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitlus kestis 5.–12. septembrini ning üle Eesti vastas sellele 1010 inimest. Eesti Pank tellib maksekäitumise uuringut iga kahe aasta järel. Varem on seda uuringut tehtud 2023. ja 2021. aastal.

 

Lisainfo:
Hanna Jürgenson
kommunikatsioonispetsialist
5692 0930
[email protected]  
meediapäringud: [email protected]  

[1] See lahendus laseb mobiiliäpis sõbrale või tuttavale raha küsimise sõnumi saata SMSi, meili või muu kanali kaudu. Maksja saab kogu vajaliku info (summa, kontonumber) automaatselt ja peab ise vaid makse kinnitama.