“Oleme alustanud menetlust, et tunnistada kehtetuks Isa Khalilovi elamisluba seoses avaliku korra ohuga,” ütles politsei- ja piirivalveameti põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Rainis Sinikas.
“Kuna menetlus on hetkel käimas, siis detailselt me menetlustoiminguid kommenteerida ei saa. Menetluse algatamine ei tähenda, et see lõpeb kindlasti inimese elamisloa kehtetuks tunnistamisega,” ütles Sinikas ERR-ile.
“Juhul, kui elamisluba tunnistatakse kehtetuks, siis ei saa Khalilovit kohe riigist välja saata, sest tal on kohtuotsusega viibimisalus olemas,” märkis Sinikas.
Khalilovi vabastamine
Teisipäeval otsustas riigikohus mitte menetlusse võtta prokuratuuri kaebust ringkonnakohtu määrusele, mis vabastaks Khalilovi vanglast, seega mees vabanes.
Kui algselt oleks Khalilov pidanud vanglas olema 2030. aasta 21. juunini, siis määrusega kehtiks talle selle ajani katseaeg, mille käigus ta ei tohi uusi kuritegusid korda saata.
Lisaks kehtiks talle ka kaheaastane käitusmiskontroll, mille käigus peaks ta kohtuma regulaarselt kriminaalhooldajaga, ei tohiks tarvitada alkoholi või narkootikume, jätkaks keskhariduse omandamist, mitte suhtleme pereringist väljaspool olevate kriminaalkaristusega inimestega, läbima liiklusohutusprogrammi ja kandma aasta aega jälgimisseadet.
Prokuratuur ei toetanud Khalilovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ütles näiteks, et Khalilovi emakeeleks on aserbaidžaani keel ja vanglas sooritas Eesti keele B1 taseme eksami, kuid B2 eksamit sooritada ei suutnud.
“Eesti keele mittevaldamine koostoimes võõra riigi kodakondsusega viitab nõrgale seosele Eesti riigiga. See seab kahtluse alla eduka kriminaalhoolduse kulgemise,” märkis prokuratuur.
Lisaks tõi prokuratuur välja, et Khalilov ei ole omandanud elukutset, mis raskendab tal töö leidmist.
Prokuratuur tõi oma vastuväites välja ka selle, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kohustused võivad avaldada mõju Khalilovi elamisloakaardi väljastamise otsustusele tulevikus. Ehk siis teda ei oleks võimalik riigist välja saata.
Khalilovi kaitsja põhjendas Khalilovi vanglast välja laskmise mõistlikkust muu hulgas sellega, et kuigi Khalilovit on varasemalt väärteokorras karistatud lubadeta sõidu eest, lubasid ei ole tal kunagi olnudki, ja narkootikumide omamise eest ja kriminaalkorras peksmise eest, siis ei ole teda kriminaalkorras karistatud kiiruse ületamise eest.
Lisaks tõi kaitsja välja, et vanglas ei ole Khalilov korda saatnud distsiplinaarrikkumisi.
Ringkonnakohus otsustas, et vaid kuriteo raskusele, kannatanute õiglustundele ning üldpreventiivsetele kaalutlustele tuginedes ei saa jätta süüdlast tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole pärast viieaastast karistust uute kuritegude kordasaatmise risk nii kõrge, et seda ei saaks maandada.
Kohus märkis, et Khalilov on vangistuses lõpetanud 10. ja 11. klassi ja omandanud riigikeelt ning teinud vanglas koristusöid. Ta plaanis tööle asuda restoranis koka või koristajana ja hüvitada kindlustusfirmale kahju suurusjärgus 120 000 eurot.
Määruses tõi ringkonnakohus välja, et kriminaalhooldusametniku hinnangul mõistab Khalilov enda tegude tagajärgi, tunnistab süüd juhtunus täielikult ja väljendab sügavat kahetsust toimepandu suhtes.
Maakohtu istungil ütles Khalilov ringkonnakohtu määruse kohaselt, et ületas kiirust, kuna oli vastutustundetu, rumal, noor, on toimepandus süüdi ja kahetseb seda. Lisaks rääkis ta maakohtus, et oli toimunust šokis.
Sellest järeldas ringkonnakohus, et Khalilov ei suhtunud toimepandud teosse üleolevalt.
Samuti viitas ringkonnakohus Khalilovi vanusele – kuriteo pani ta toime 20-aastasena. “Arvestades Khalilovi vanust ning kantud karistust, on põhjust loota, et ta on teinud nooruse vigadest vajalikud järeldused, ta on teiste poolt vähem mõjutatav ning on valmis jätkama edasist elu õiguskuulekalt,” märkis kohus.
Khalilovi tegevus
2022. aastal jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus Isa Khalilovi süüdimõistmise osas kahe või enama hukkunuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
Khalilov kihutas 2020. aasta juuni õhtul BMW X5 juhtides võidu Chevrolet Camarot juhtinud Vjatšeslav Kalašnikoviga. Mehed alustasid sõitu Harju tänava ja Niguliste ristmikust ja tegid kiirendusi juba kesklinnas. Jõudes Laagna teele lisasid nad kiirust, mis kohati ulatus 200 kilomeetrini tunnis.
Mustakivi silla juures sõitis Khalilov sisse ees liikunud Volvo XC60-le, põhjustades ahelavarii, mille käigus kaks sõidukit paiskusid ka tee kõrval olnud bussiootepaviljoni, kus seisid kaks inimest.
Õnnetuses hukkus kaks inimest ja viga said neli inimest. Üks viga saanutest suri saadud vigastustesse aasta hiljem.