«Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,« selgitas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.
Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis.
Töötuse määr 7,1 protsenti, mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis, ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis.
«Vanuserühmadest vähenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses 15–24-aastaste noorte töötus, mis veel kvartal varem oli väga kõrge. Vähenes ka 25–49-aastaste töötus, mõnevõrra suurenes aga 50–74-aastaste oma. Piirkondlikus vaates kasvas töötus nii kvartaalses kui ka aastases võrdluses üksnes Ida-Virumaal,« lausus analüütik.
Hõivatute arv oli kolmandas kvartalis 705 100, seda on 3000 võrra rohkem kui aasta varem ja 2800 võrra rohkem kui teises kvartalis. Tööhõive määr 69,7 protsenti, mis näitab tööga hõivatute osatähtsust 15–74-aastaste hulgas, oli kolmandas kvartalis 0,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem ja 0,8 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta teises kvartalis.
«Hõive kasv tuli eelkõige noorte ja keskealiste arvelt: 15–24-aastaseid ja 25–49-aastaseid hõivatuid oli kokku 451 200, mida on 3800 võrra rohkem kui aasta varem ja 14 100 võrra rohkem kui eelmises kvartalis,» tõdes Vassiljeva ja lisas, et nende vanuserühmade tööhõive määr oli viimase kahe aasta kõrgeim.