PPA üritab Isa Khalilovi elamisluba tühistada

„Oleme alustanud menetlust, et tunnistada kehtetuks Isa Khalilovi elamisluba seoses avaliku korra ohuga. Kuna menetlus on hetkel käimas, siis detailselt me menetlustoiminguid kommenteerida ei saa,“ ütles Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Rainis Sinikas.

Ta lisas, et menetluse algatamine ei tähenda, et see lõpeb kindlasti inimese elamisloa kehtetuks tunnistamisega. „Juhul, kui elamisluba tunnistatakse kehtetuks, siis ei saa Khalilovit kohe riigist välja saata, sest tal on kohtuotsusega viibimisalus olemas,“ märkis Sinikas.

Pääses vanglast

25-aastane Khalilov tegi viie aasta eest ühe tuttavaga Tallinnas Lasnamäel autode kihutamise võistluse, kus kiirus ulatus pea 200 km-ni/h. Järgnes avarii, milles oli vahetult süüdi Khalilov. Harju maakohus mõistis ta vangi 2030. aasta suveni.

Suvel taotles Khalilov ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise valvega. Istung toimus augusti teises pooles. Kui Harju maakohtu kohtunik Tatjana Bogdanova uuris, miks ta toona nõnda kihutas, märkis Khalilov, et oli noor ja rumal. Ta tõdes korduvalt, et käitus vastutustundetult.

Khalilov rääkis, et vanglas ta ei tööta, sest keskendub õppimisele. Vabaduses olevat tal ametikoht olemas. „Töötan vajadusel kokana, vajadusel ettekandjana, vajadusel teen koristustöid,“ loetles ta. Istungil aga tuli välja, et ta on võlgu 120 000 eurot. Praegu suudab ta tagasi maksta 300 eurot kuus. Kalkulatsioon näitab, et nii läheks võla tasategemiseks 33 aastat. „Kavatsen teha kõik endast oleneva, et teenida rohkem ja hüvitada summa kiiremini,“ üritas Khalilov kohtunikku veenda.

Tallinna vangla toetas Khalilovi ennetähtaegset vabastamist, aga prokuratuur oli vastu. Harju maakohus otsustas, et Khalilovit tingimisi ei vabastata, kuna see oleks ennatlik ning põhjendamatu. Noormehel on ametlikult kanda veel üle nelja aasta ja üheksa kuu pikkune vangistus. Kohtu hinnangul poleks nii varajane vabastamine kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. „Samuti saaks niivõrd palju aastaid enne karistusaja lõppu isiku vanglast vabastamisel riivatud ka kannatanute õiglustunne,“ seisab määruses.

Ringkonnakohus otsustas oktoobris süüdimõistetu kasuks. Kohus küll nõustus maakohtuga, et kuritegu oli raske, aga leidis, et uute kuritegude toimepanemise ohtu saaks maandada elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga. „Vaatamata sellele, et Khalilov kannab karistust tõsise kuriteo toimepanemise eest, ei saa tema ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada karistuse üldpreventiivse eesmärgiga,“ leidis ringkonnakohus. „Soovimata pisendada kannatanutele tekitatud kahju, ei ole ka kannatanute õiglustunne argument, millele tuginedes tohib jätta süüdlase tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.“

Riigikohus otsustas teisipäeval, et ei võta prokuratuuri kaebust menetlusse, mis tähendas, et Khalilov sai vanglast vabaks, ent ta on katseajal, millega kaasnevad omad reeglid.

Khalilov peab vabanedes kandma aasta aega elektroonilist jalavõru ning ühtekokku kaks aastat alluma käitumiskontrollile. Näiteks peab ta läbima sotsiaalprogrammi ning esitama regulaarselt oma tegemiste kohta andmeid kriminaalhooldajale. Ta ei tohi tarvitada narkootikume ning alkoholi, keelatud on suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (va pereliikmed).

Katseaeg tervikuna lõppeb 21. juunil 2030. Kui Khalilov nõudeid rikub või uue kuriteo sooritab, peab ta viis aastat vangistust reaalselt ära kandma.

Kommenteeri

Loe kommentaare (122)