Teisipäeval toimus Eesti riigivõlakirjade oksjon, mille tulemusel kaasati 250 miljonit eurot. Investeeringutest 70 miljonit eurot suunati 6 kuu ning 180 miljonit eurot 12 kuu pikkustesse võlakirjadesse. Keskmiseks tootluseks kujunes kuuekuuliste võlakirjadel 2,078 protsenti ja 12-kuulistel paberitel 2,111 protsenti.
SEB kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul on ajalooliselt Eesti riigile antud lühiajaliste võlakirjade ehk T-billide väljastamisel laenu sisuliselt euriboriga võrdsel tasemel.
„Seetõttu on võlakirjade oksjonite tulemused ajas olnud väga kõikuvad. Ajal, mil raha hind Euroopas oli negatiivne, sai ka Eesti laenu miinusintressiga. Näiteks 2022. aasta kevadel kujunes kuue kuu võlakirja tootluseks –0,44 protsenti. Kuna vaid kuu aega enne oksjonit oli alanud sõda Ukrainas, õnnestus laenu saada ligikaudu 0,1 baaspunkti võrra kõrgemalt kui euribori tase,“ selgitas Laur.
Sõjaohu hirm on vaibunud, kuid odavama laenu ajastu võib läbi saada
Hirm, et sõda Eestisse jõuaks, on Lauri sõnul kolme ja poole aasta taguse ajaga võrreldes langenud. „Selle aasta kevadel saadi kuueks kuuks laenu keskmiselt 2,27 protsendi tasemelt, kui 6 kuu euribor oli sel hetkel aga 2,34 protsenti. Nüüd kaasati 6 kuuks raha 2,078 protsendi tasemelt, kui 6 kuu euribor on 2,11 protsendi tasemel,“ rääkis Laur.
Tema sõnul on baasintresside languse ajal vähenenud ka raha hind Euroopas, mis on võimaldanud Eesti riigil saada viimase nelja oksjoni käigus iga kord soodsamalt laenu kui pool aastat varem.
Praegu on aga turuosalised sisse hinnastanud, et Euroopa Keskpank on intresside langetamise lõpetanud. Samuti on üle kahe aasta taas 6 kuu euribor madalam kui 12 kuu oma, mis viitab intressikurvi pöördumisele. Seega tuleb tõdeda, et kui viimased kaks aastat on iga oksjoni käigus soodsamalt laenu saadud kui varem, siis see trend võib olla pöördunud,“ lisas Laur.