Peaaegu igal ravimil on oma kõrvaltoimed, aga kui ravim muutub suisa ohtlikuks, on kuri karjas. Veelgi hullem on aga lugu siis, kui eluohtlikuks muutub toode, mille puhul ei oskaks seda isegi halvimas unenäos ette kujutada. Paraku on seda viimase 25 aasta jooksul ette tulnud üsna sageli.
Ideaalis tagavad põhjalikud uuringud ja seadused selle, et heakskiidetud ravimi kasu kaalub selgelt üles võimalikud kahjud. Kuid mõnikord avastavad teadlased kõrvaltoimeid, mis jäid heakskiitmisprotsessi käigus märkamata. Harvem selgub, et ravimi tootja on varjanud avalikkuse eest ravimi kahjulikkust tõendavat teavet või loonud toote, mis ei toimi üldse nii, nagu kavandatud. Tulemuseks võivad olla mürgistused, ebaefektiivne ravi või koguni vähk ja teised surmavad haigused. Tavaliselt rikub selline skandaal tükiks ajaks tootja maine ja maksta tuleb ka suuri kahjutasusid, kuid tekitatud kahju tavaliselt lõplikult hüvitada ei õnnestugi. Eriti siis, kui inimene on ohtlike toodete tarbimise tõttu siit ilmast lahkunud või on tema tervis püsivalt kahjustada saanud. Mõned skandaalid on teadusmaailma ja kogu avalikkust tervikuna viimase 25 aasta jooksul eriti tõsiselt raputanud.