Tänuväärselt saame tõdeda, et Balti koostöö kõik algsed eesmärgid on saavutatud: iseseisvus kindlustatud, võõrväed välja viidud, ning oleme täielikult lõimitud Euroopa Liitu, NATOsse ja kõigisse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Näeme seda uut käiku kui „Balti koostööd 2.0“ – ehk kujundlikult üleminekut analoogkoostööst digitaalsesse.
See tähendab kaasaegsemat (modernsemat) koostööd, mis on paindlikum ja tõhusam. Kõigis meie riikides on ressursid piiratud. Usun, et ministrid ja parlamendiliikmed nõustuksid minuga, et eelarvelised piirangud ja vajadus prioriteetide seadmiseks on saanud uueks normaalsuseks. Oleme 2 kõik silmitsi vajadusega kärpida bürokraatiat ja vähendada kulusid.
Oleme seisukohal, et on aeg liikuda edasi avaldustest, millel on vähe lisandväärtust. Sama kehtib lõputute küsimustike ja samavõrd formaalsete vastuste kohta, mida neile küsimustikele antakse. Olen veendunud, et peame surnud ringist välja murdma, et keskenduda elulistele (eksistentsiaalsetele) vajadustele, millega silmitsi seisame. Loodan teie kõigi kaasamõtlemisele, kuidas seda kõike teha. Kindlasti arutame neid küsimusi edasi. Ent nõustume ilmselt kõik, et Euroopa ees seisab ajaloo suurim väljakutse pärast Teist maailmasõda.
Eestil ei ole enam seda luksust, et koormata oma riigiasutusi ja ametnikkonda millegagi, mis ei ole absoluutselt vajalik. Usun, et sama kehtib Läti ja Leedu kohta. Vabastagem ressursse, et keskenduda kõige olulisemale. Ja see viib mind Eesti prioriteetide juurde Balti koostöö eesistumise ajal, 2026. aastal:
Esiteks on jätkuvalt selge, et julgeolek on meie piirkonna peamine prioriteet. See puudutab nii tavapärast julgeolekut – näiteks Balti kaitseliini ja 3 ühishankeid – kui ka toidujulgeolekut ja tarneahelate kindlust.
Teiseks – ja osaliselt seoses eelmise punktiga – piiriülene ühenduvus. Rail Baltic tuleb valmis ehitada, ilma „agade“ ja „kuideta“. Lisaks vajab meie valitsuste ja parlamentide tähelepanu ka kriitiline taristu laiemalt, nii maismaal kui ka merel.
Kolmandaks – ja kindlasti mitte vähem tähtsana – Ukraina. Toetus kõigil tasanditel on olnud meie päevakorra tipus alates täiemahulise sõja esimesest päevast. See peab jätkuma. Neid eesmärke võimestab Põhjala-Balti koostöö (NB8), mille osaks tänane Balti koostöö suuresti on saanud. NB8 formaat on saanud uue hingamise. See kooslus on kujunenud peamiseks koostööplatvormiks, kus meie piirkonna kõige olulisemaid küsimusi käsitleda. Läti ja Leedu on olnud meie suurepärased partnerid Põhjala-Balti grupis, samamoodi nagu on seda Rootsi, Soome, Norra, Island ja Taani. NB8 tegutseb võrdsetel alustel ühe tervikuna. Järgmisel aastal on Eesti NB8 koostöö formaadi eesistuja ning teie abiga soovime teha 2026. aasta tõeliseks Põhjala-Balti koostöö aastaks.
Neljandaks.Meie kaksik-eesistumisega nii NB8-s kui ka Balti koostöös loodame veelgi tihedamalt üheks lõimida. Juba praegu näeme, kui atraktiivne NB8 on liitlastele nagu Saksamaa, Prantsusmaa või Poola, aga samuti ka üleilmsetele partneritele. Põhjala-Balti piirkond tervikuna kvalifitseeruks lausa G10 majanduseks – see on tohutu tõmbejõud ja meile võimalus.
Seejuures tahan rõhutada, et Eesti Põhjala-Balti koostöö ambitsioonid ei tule Läti ja Leeduga koostöö arvelt. Tunnistame, et meie omavaheline koostöö on võimaldanud meil saada võrdseks osaks ühtsest Põhja-Balti piirkonnast: vabast, turvalisest ja jõukast. Daamid ja härrad, Alustasin oma kõnet tõdemusega, et Balti koostöö algselt püstitatud eesmärgid on saavutatud.
Lõpetuseks kutsun teid kõiki kaasa uuele teekonnale – Balti koostöö 2.0 vaimus –, et üha tihedamalt ja sujuvamalt teha koostööd meie Põhjala liitlastega, saavutamaks ühine eesmärk: piirkonna julgeolek ja heaolu. Me oleme üks piirkond – alati koos, mitte kunagi üksi! Tänan teid tähelepanu eest.