Eesti, Läti ja Leedu elanikud suhtuvad keskkonnateemadesse Euroopa Liidus kõige leigemalt, selgub reedel avaldatud viimasest Eurobaromeetri korraldatud küsitlusest.
Palvele nimetada kolm kõige tähtsamat Euroopa Liidu ees seisvat väljakutset, nimetas kliimamuutust ja keskkonnaprobleeme EL-is keskmiselt 29 protsenti inimestest, kuid Eestis oli selliseid 14 protsenti, Lätis 13 ja Leedus 15 protsenti, ilmneb uuringust.
Alla viiendiku vastanutest tähtsustas seda teemat veel Horvaatias (16 protsenti) ja Tšehhis (18 protsenti), ülejäänud riikides oli see näitaja üle 20 protsendi. Kõige rohkem olid keskkonnateemade pärast mures Taani (36 protsenti), Rootsi ja Hollandi (mõlemad 35 protsenti) elanikud.
Sama hoiak ilmnes ka küsimusest, kus vastajatel paluti nimetada kolm valdkonda, millega Euroopa Liit peaks tegelema eelisjärjekorras. Kui EL-i keskmisena nimetas keskkonda ja kliimamuutust 26 protsenti, siis Eestis 10, Lätis üheksa ja Leedus 14 protsenti.
Ka siin olid Balti riikidele lähedaste vaadetega Tšehhi (11 protsenti) ja Horvaatia (17 protsenti) ning ka Slovakkia (18 protsenti), ülejäänud riikides toetas seda vaadet 20 protsenti või rohkem vastanutest. Siin olid skaala teises otsas samuti Taani (34 protsenti), Rootsi (33) ja Holland (30) ning ka Itaalia (31 protsenti).
Balti riikide elanike leigust keskkonnaküsimustesse ilmestas ka vastus küsimusele, kus uuriti, mis on nende hinnangul peamised globaalsed väljakutsed Euroopa Liidu tulevikule. Kui EL-is keskmiselt leidis 31 protsenti, et üks ohte võiks olla kliimamuutused ja keskkonnateemad, siis Lätis arvas sama 16 ning Eestis ja Leedus 17 protsenti. Ka siin oli Balti riikidele kõige sarnasemad Tšehhi (19 protsenti) ja Horvaatia (20 protsenti), enim muretsesid keskkonnateemade pärast aga Rootsi (39 protsenti) ja Taani (38 protsenti).
Eesti jaoks olid kõige olulisemad julgeolekuteemad. Euroopa Liidu peamiste probleemide hulgas nimetas 56 protsenti Eesti elanikest sõda Ukrainas (EL-i keskmine 47 protsenti), julgeolekut ja kaitset 40 protsenti (EL keskmine 29 protsenti). Nende vahele jäi elukallidus 43 protsendiga (EL keskmine 29 protsenti).
Sarnased tulid ka vastused küsimusele, millise kolme valdkonnaga peaks Euroopa Liit tegelema eelisjärjekorras. Eesti elanikest leidis 47 protsenti, et julgeoleku ja kaitsega (EL-i keskmine 34 protsenti) ja 45 protsenti (EL-i keskmine 27 protsenti) sõjaga Ukrainas. Tähtsusel kolmas teema oli Eesti elanike jaoks reguleerimata ränne 28 protsendiga (EL-i keskmine 32 protsenti).
Küsimusele, millised globaalsed tegurid ohustaks Euroopa Liitu, vastas 41 protsenti eestlastest, et konfliktid maailmas (EL-is 41 protsenti); 39 protsenti, et ebaseaduslik migratsioon (EL-is 35 protsenti); 17 protsenti, et kliimamuutused (EL-is 31 protsenti); 34 protsenti arvas, et oht EL-i mõju kaotusele maailmas (EL-is 30 protsenti); 43 protsenti rahvusvahelise korra lagunemine (EL-is 27 protsenti); 26 protsenti, et oht EL-i majandusliku sõltumatuse kaotus (EL-is 24 protsenti), 24 protsenti küber- ja hübriidohud (EL-is 22 protsenti); 15 protsenti eestlastest nägi ohuna terrorismi (EL-is 19 protsenti); 9 protsenti eestlastest pidas ohuks organiseeritud kuritegevust (EL-is 15 protsenti); 21 protsenti eestlastest Euroopa rahvastiku osakaalu vähenemist maailmas (EL-is 13 protsenti); seitse protsenti nägi ohtu uutest tehnoloogiatest (EL-is keskmisel 9 protsenti).
Eurobaromeetri arvamusuuring viidi läbi ajavahemikul 3. – 10. septembrini ja selles küsitleti enamikus riikides tuhandet inimest vanuses 15 ja rohkem.