Kristen Michali sõnul mõistavad meie piirkonna riigid kõige paremini Venemaa ja Valgevene olemust ning vajadust pidevalt tugevdada reageerimisvõimet õhus, merel, maal ja küberruumis. „Eesti seisab Leedu kõrval kõhklusteta, kui Valgevenest saadetakse Euroopa Liidu ja NATO riiki õhupalle. See on hübriidrünnak,“ rõhutas ta ning väljendas toetust nii Leedu tugevatele sammudele Valgevene režiimi vastu kui ka abile, mida Leedu osutab Valgevene demokraatlikele jõududele. „Me peame töötama edasi selle nimel, et idatiiva kaitse oleks NATO ja Euroopa Liidu selge prioriteet,“ lisas Michal.
Eesti peaministri hinnangul näitavad Venemaa ägenenud rünnakud Ukraina energiataristu ja tsiviilelanikkonna vastu, et sõjaväljal ei ole agressor suutnud edu saavutada. „Me jätkame survet ja ei väsi Ukrainat toetamast – teeme kõik selleks, et kasutusele võtta Venemaa külmutatud varad ning töötame uute sanktsioonide kallal. Ilma rahata ei saa diktaator oma sõda pidada,“ sõnas Michal. „Just hiljuti tegime koos Põhjala ja Balti riikidega otsuse toetada Ukrainat 500 miljoni dollari väärtuses sõjavarustuse ja moonaga NATO PURL-i algatuse kaudu. See on solidaarsus mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.“
Balti koostöö edusammudest rääkides tõi peaminister esile eduka elektrisüsteemide sünkroniseerimise Mandri-Euroopaga selle aasta alguses, mis võimaldas läbi lõigata viimase olulise niidi, mis ühendas meid agressoriga, samuti Tallinna, Riia ja Vilniuse vahelise rongiliini käivitamist. „Kuid peame silmas pidama veel ambitsioonikamat eesmärki. Rail Baltic tuleb aastaks 2030 valmis ehitada – see on hea nii meie majandusele, keskkonnale kui ka kaitsevalmidusele,“ toonitas Michal.
Praegu on kolmes Balti riigis ehitamiseks valmis pea pool põhitrassist ja Eesti lõigul käib töö 105 kilomeetri ulatuses. „Tempot tuleb hoida. Hindan, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ettepanek seda soodustab,“ nentis Michal.