Haapsalus on tekkinud olukord, kus kehtiva detailplaneeringuga kinnistule on vahepeal kehtestatud linna uue üldplaneeringuga tekkinud ehituskeeluala. Ametkonnad tõlgendavad olukorda erinevalt.
Oma kliendile Haapsalus Topu kandis mereäärsel maalapil majaehitust planeerides põrkus arhitekt Margit Mutso üllatava takistusega. Nimelt on Haapsalu linna uue üldplaneeringu järgi tekkinud juba varem kehtestatud detailplaneeringuga kinnistule ehituskeeluvöönd.
“See tähendab seda, et umbes 90 protsenti detailplaneeringuga antud ehitusõigusest on muutunud kehtetuks. Ja ometi see detailplaneering justnagu kehtib. Et üldplaneeringuga minnakse üle detailplaneeringust ja seda ilma et kinnistu omanikku kaasataks, sellist juhtumit ei ole minu praktikas enne olnud,” lausus arhitekt Margit Mutso.
“Täna on probleem selles, et antud detailplaneering asub piirkonnas, kus varasema üldplaneeringuga oli ehituskeeluvööndi vähendatud ja uue üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnaamet ei olnud selles piirkonnas enam nõus ehituskeeluvööndit vähendama. See tähendab, et hetkel me ei saa sinna ehituskeeluvööndisse välja anda ehituslubasid. Meil on teisi sarnaseid juhtumeid, kus juba üle 20 aasta vana detailplaneering jääb täna ehituskeeluvööndisse. Üks juhtum on meil kohtus, ootame pikisilmi kohtulahendit. Meie leiame, et kui on kehtestatud detailplaneering, siis on kinnistu omanikul, arendajal õigustatud ootus see detailplaneering ellu viia,” rääkis Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.
Majandusministeerium leiab samuti, et üldplaneering ei saa muuta kehtivat detailplaneeringut.
“Kui üldplaneering on kehtestatud peale detailplaneeringu kehtestamist, siis tuleb lähtuda detailplaneeringust, see tähendab, et isik saab oma detailplaneeringu lahenduses toodud ehitusmahtu realiseerida. Kui üldplaneeringus on öeldud, et see jõustatakse tagantjärele, siis tuleb lähtuda üldplaneeringust. Aga praegusel hetkel, kui sellist olukorda ei ole, et üldplaneering kehtiks tagasiulatuvalt, siis meie küll probleemi ei näe, et isik ei saaks oma detailplaneeringut ellu viia,” lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ruumipoliitika valdkonna nõunik Ahto Pahk.
Ehituskeeluvööndit saab vähendada vaid keskkonnaamet ning amet teeb seda looduskaitseseaduse alusel. Ameti sõnul on seadus planeeringuülene.
“Keskkonnaametis ei ole see olukord kahjuks ainuke ega unikaalne. Kui ka on kehtestatud uus üldplaneering, siis see ei olegi nii määrav kui see, milline on tegelik õiguslik olukord. Ehk teisisõnu, kui looduskaitseseadus muutus, siis sellega tulid automaatselt seaduse kitsendused ja neid peab järgima iga planeering. Ja üldplaneering lihtsalt kajastas seaduse kitsendusi ja ehituskeeluvööndi ulatust ja kui sellega varasemas planeeringus ei olnud arvestatud, siis nüüd paratamatult seaduse järgi peab arvestama selles detailplaneeringus. Seda saab ellu viia ainult seaduses lubatud piires,” ütles keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma.
Viilma sõnul oleks lahenduseks teha kas uus detailplaneering või taotleda keskkonnaametilt ehituskeelu vähendamist, mis siis, et detailplaneeringu kehtestamise ajal maa ehituskeelualas ei olnud.