Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) vahel 2022.–2025. aastaks sõlmitud halduslepingu täitmise aruanne kinnitab, et ülikool on oma peamised kohustused täitnud ja saavutanud seatud eesmärgid, kuid ministeerium ei ole kinni pidanud osast rahastuslubadustest.
Haldusleping seab ülikoolile vastutuse tagada kõrgel tasemel õpe oma vastutusvaldkondades ja riigile kohustuse seda rahastada. Lepingus on lisaks palju detaile, mis sõnastavad ootuse õppe kvaliteedile ja mahule, samuti on viimases lepingus HTM-i lubadus suurendada 2023.–2026. aastal ülikoolide rahastust 15% aastas. Rahastuse kasv sisaldas sellele eelneval perioodil (2019–2021) tekkinud võla katmist, kuna valitsus ei olnud toonast halduslepingu rahastuslubadust täitnud.
Ülikool on keskendunud kvaliteetse ja ühiskonna vajadustele vastava õppe pakkumisele just oma vastutusvaldkondades ning suurendanud üliõpilaste vastuvõttu lähtuvalt demograafilistest muutustest. Gümnaasiumilõpetajate arv on viimase seitsme aastaga suurenenud 21% ja kasv jätkub ka järgmised kolm-neli aastat. Kui tervikuna on kõrghariduse esimese õppeastme vastuvõtt Eesti kõrgkoolides jäänud sel perioodil stabiilseks, siis Tartu Ülikoolis kasvas see 17%. Samuti on tihenenud bakalaureuseastmesse sisseastumise konkurss ühele õppekohale: 3,5 kandidaadilt 4,3 kandidaadini. Kuna kõrghariduse rahajaotusel ei võeta arvesse üliõpilaste arvu kasvu, on rahastuse kasv üliõpilase kohta võrreldes teiste ülikoolidega Tartu Ülikoolis aeglasem.
Lõpetanute arv Eesti kõrgkoolides 2014/2015.–2023/2024. õppeaastal. Andmed: Haridussilm (autor: Tartu Ülikool)
Viimase vastuvõtu näitel saab öelda, et ligi 98% üliõpilastest asus õppima just meie vastutus- või nendeks arvestatud valdkonda kuuluvate õppekavade alusel. Kõige rohkem on vastuvõtt kasvanud õpetajakoolituse õppekavadele tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele haridusele ülemineku toetusele. Samuti oleme hoidnud eripedagoogide ja logopeedide vastuvõttu lubatud tasemel ning kasvatanud koolipsühholoogide ja arstiteaduse vastuvõttu vastavalt lubatule. Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide vastuvõtt on aasta-aastalt suurenenud ning moodustab juba umbes viiendiku kogu ülikooli vastuvõtust. Viimastel aastatel on õnnestunud täita õppekohad ka kahel kõige suurema nõudlusega erialal: gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja ning matemaatika- ja informaatikaõpetaja õppekavadel.
Üliõpilaste suurenenud arvu juures oleme märkimisväärselt suutnud vähendada õpingute katkestamist ja hoidnud lõpetanute tööturule jõudmise kõrget taset. Nii väike (9,8%) kui 2024. aastal pole õpingute katkestanute protsent ülikoolis olnud tervel viimasel kümnendil. Tööturul hõivatute või edasiõppijate osakaal aasta pärast lõpetamist on jätkuvalt üle 97%. Selle taga on ühelt poolt akadeemilist testi, riigieksameid ja sisseastumiseksameid kombineeriv vastuvõtusüsteem, mis väärtustab nii akadeemilist võimekust kui ka erialasobivust; teisalt oleme investeerinud nii raha kui ka aega, et arendada akadeemilise personali õpetamisoskusi, luua üliõpilastele toetamis- ja nõustamisvõimalusi, teha koostööd tööandjate ja koolidega ning arendada pidevalt õppekavasid.
Oleme veendunud, et kvaliteetne kõrgharidusõpe põhineb tugeval teadus- ja arendustegevusel. Ülikool läbis 2024. aastal korralise evalveerimise kõigis kuues teadusvaldkonnas. Hindamiskomisjon leidis, et ülikooli teaduslik mõjukus on nii teadustöö taseme kui ka rahvusvahelise tunnustatuse poolest väga suur. Halduslepingu perioodil on avatud uued doktoriõppekavad; uuenduskuuri on läbinud doktoriõppe haldamine ja korraldus, sh atesteerimine. Doktorantide rahulolu atesteerimise ning selle suunava ja tagasisidestava rolliga on aastate jooksul paranenud, samuti hindavad doktorandid positiivselt laiemate muudatuste mõju. Halduslepingu perioodil on suurenenud nii doktoriõppesse esitatud avalduste koguarv kui ka Eesti päritolu kandidaatide avalduste arv; välisdoktorantide osakaal on püsinud 1/3 juures. Oleme loonud teadmussiirdedoktorantuuri läbimiseks ligi 40 asutusega head koostöösuhted, mis panevad aluse pikaajalisele teadustegevusele. Doktoriõppe mahukate muudatuste elluviimisel on olnud oluline roll riigi toetusmeetmetel nooremteadur-doktorantide palkamiseks, samuti varasem ASTRA programmi rahastus.
Üks halduslepingu lubadusi oli konkurentsivõimelise töötasu tagamine. Aastatel 2021–2025 on akadeemiliste ametikohtade palgaastmete miinimummäärad tõusnud 50–57%. Tartu Ülikooli töötajate keskmine kogupalk on 2020.–2025. aastal kasvanud võrdväärselt Eesti keskmise palgaga (45%). Ennaktempos on ülikool tõstnud suurema õpetamiskoormusega akadeemiliste töötajate palka, kuid siiski jääme palgakonkurentsis alla teistele suurtele ülikoolidele ja nooremlektorite puhul kohati ka kooliõpetajate palgale. Ülikooli eelarves on kasvanud tööjõukulude osakaal.
Viimasel halduslepingu perioodil on muret tekitanud ingliskeelsete õppekavade vähene atraktiivsus ja kahanev välisüliõpilaste arv, mis on seotud rahvusvaheliste ja riiklike muudatustega. See on esmajoones mõjutanud IT-magistriõppe täituvust, mis on üks väheseid halduslepingu lubadusi, mida Tartu Ülikool pole suutnud täita. Samas on siin abi õiglase ülemineku toetusmeetmest, mille abil laiendasime IT-magistriõppe ka Narva kolledžisse. Siiski on ülikoolile oluline HTM-i kohustus tõsta kõrghariduse rahastust eelviidatud 15% aastas, et katta aastatega kuhjunud alarahastust ja tagada akadeemiliste töötajate konkurentsivõimeline palk. 2025. aastal taganes valitsus sellest kokkuleppest, mistõttu on tegevustoetuse tegelik kasv palju tagasihoidlikum: 2025. aastal 8,9% ja 2026. aastal 10,6%. Alates 2027. aastast on kavandatud isegi nominaalne langus. Lisaks lõpetas ministeerium 2025. aastal tulemusstipendiumide ja mitme sihttoetuse maksmise. Kokkuvõttes täitis valitsus vähem kui kolm neljandikku algsest rahastuslubadusest.
Veel ühe tagasilöögina lõpetas Haridus- ja Teadusministeerium 2025. aastast Eesti Biokeskuse ja Tartu Observatooriumi Tartu Ülikooliga ühinemise lepingutega seotud tegevuskulude katmise, kuigi 2017. aastal sõlmitud lepingud nägid ette nende kulude lisamise ülikooli püsirahastusse. Tegemist on õigustatud ootuse põhimõtte rikkumisega, mida tuleb uuel halduslepingu perioodil vältida, et liitunud asutuste tegevuskulud võetaks arvesse ülikooli teadus- ja arendustegevuse baasrahastuse määramisel.
Suundumus, et rahastuslepingute rikkumine võib muutuda ministeeriumi tavapäraseks praktikaks, tekitab muret. Ehkki uued halduslepingud peaksid hakkama kehtima juba 1,5 kuu pärast ehk 2026. aasta alguses, on lepingute läbirääkimised alles algusjärgus. Kui eelmise perioodi läbirääkimised päädisid lepingute allkirjastamata jätmise ja seejärel HTM-i lubadusega töötada nelja aasta jooksul välja kõrghariduse rahastamise pikk plaan, siis neli aastat hiljem oleme taas samas seisus: pikk plaan puudub, Eestile kriitiliste erialade, sh arstide järelkasv, muutub järjest teravamaks probleemiks ning ülikoolidel oleks vastutustundetu võtta endale kohustusi, mida ei suuda selleks ette nähtud rahata täide viia. Seega seisab ülikoolidel ees väga pingeline läbirääkimiste periood ministeeriumiga.
Vaata ka