Sünnipäev on hea võimalus vaadata tagasi, rõõmustada saavutuste üle, teha järeldusi ja seada uusi sihte, mille poole pürgida – ja seda mitte pelgalt sõnadega, vaid ka tegudega.
Elame maailmas, kus ainus prognoositavus on muutus. Selles dünaamilises olukorras ei ole Eesti pealtvaataja. Oleme küll kompaktne, kuid tegus liitlane — ELi ja NATO liige, kellel on selge vastutus ja tugev tahe.
Kui küsitakse: kas me kardame? — vastame kindlalt: ei!
Julgus ei ole ainult hirmu puudumine, vaid otsus liikuda edasi. Just seda teeb ka Eesti välispoliitika.
Väikeriik ei pea olema vaikne riik – Eesti häält kuulatakse, sest me julgeme näidata teed.
Julgus ei tähenda lärmakust. Sageli on see hoopis sirge selg ja selge sõnum. Eesti valib täna mõlemad.
Oleme elanud siin keerulisel ida ja lääne tsivilisatsioonide piiril tuhandeid aastaid ja kavatseme seda teha ka tulevikus.
Eesti rahvas on tark ja kirjaoskaja juba aastasadu. See tähendab suutlikkust õppida nii minevikust kui ka iseenda vigadest.
Peale iseseisvuse taastamist leppisime rahvana kokku kahes põhimõttes, mis on kandnud Eesti välis-ja julgeolekupoliitikat – me hakkame igal juhul agressioonile vastu ning me ei ole enam kunagi üksi.
Need on õppetunnid ajast, mil kaotasime iseseisvuse Nõukogude okupatsiooni tõttu ja koos sellega iga viienda kaasmaalase.
Head külalised,
Ajalugu on täis neid, kes lahkuvad ruumist, kui tõde sisse astub.
Eesti president Lennart Meri ütles 1994. aastal Hamburgis peetud kõnes, et „lääs ei oska tajuda seda, mis käärib praegu Venemaa avarustes“.
Saalis viibinud Vladimir Putin, kellest sai kuus aastat hiljem Venemaa president, tõusis seda kuuldes püsti ja lahkus saalist.
See ütleb nii mõndagi, aga esmajoones, et Eestis tajuti Venemaal toimuvat juba varakult.
Kahjuks otsustas suur osa maailmast tegelikkust eirata isegi pärast seda, kui Putin 2007. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil peetud läänevaenulikus ja Nõukogude Liidu kadunud hiilgust taga igatsevas kõnes oma maailmanägemuse ja eesmärgid selgelt välja ütles.
Ka Gruusia sõda 2008-ndal ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal ei pälvinud piisavalt jõulist vastust.
Täna näeme keset Euroopat täiemahulist agressioonisõda koos kõigi õuduste ja rahvusvahelise õiguse räige rikkumisega.
Paljud putinoloogid püüavad siiani mõista, mis on Putini tegelik eesmärk.
See on aga tema 2007. aasta Müncheni julgeolekukonverentsi kõnes selgelt sõnastatud – tuleb kõrvaldada Nõukogude Liidu lagunemisest tulenevad „juurpõhjused“ – ehk sisuliselt taastada Venemaa impeeriumlik mõjuvõim.
Paljusid meie seast on aastate jooksul kutsutud russofoobseteks paniköörideks Baltimaadest. Enam seda ei tehta. Pean kriitiliselt tõdema, et isegi 2022. aasta Putini poolt algatatud täiemahuline sõda Ukraina vastu ei äratanud kogu Euroopat üles, eriti mis puudutab arusaama, et mitte keegi teine ei tule meie asemel meie vabaduse eest sõdima, kui me ise vastutust ei võta.
Euroopa äratajaks oli hoopiski president Trump, kes selgesõnaliselt ütles, et ilma Euroopa panuseta ei ole meil mõtet oodata USA tingimusteta kaitset.
Peame ise võtma rohkem vastutust nii Ukraina toetamisel kui Euroopa julgeolekuarhitektuuri tugevdamisel. Siis on ka transatlantilised sidemed tugevad. See päädis Haagi tippkohtumisel ajaloolise otsusega tõsta lähiaastatel NATO kaitsekulud 5%le. Eesti ja teised NATO idatiiva riigid teevad seda juba alates järgmisest aastast.
Head kuulajad,
Eesti välispoliitika ei oota, kuni ajalugu tehakse – ta astub ise sammu ettepoole. Oleme välispoliitilised teenäitajad: algatajad ning rahvusvahelise õiguse eest seisjad.
19. septembril toimunud Eesti õhupiiri rikkumine – jõhkraim meie 21 NATO liikmeks oldud aasta jooksul – ei jäänud vastuseta. NATO Artikkel 4 konsultatsioonid ning ÜRO Julgeoleku nõukogu erakorralise istungi kokku kutsumine olid otsustavad sammud näitamaks, et liitlased ja sõbrad on meiega. See oli tuntav nii Tallinnas, Brüsselis kui New Yorgis – tänan kõiki, kes sellesse protsessi panustasid.
Oleme saatnud maailmale tugeva sõnumi: agressiooni ei tohi lubada ja vaikus ei too õiglast rahu.
Õiglast ja kestvat rahu ei too ka soov agressoriga kokku leppida – õiglase ja kestva rahu tagab ainult surve suurendamine. Peame agressorit sundima tunnustama territoriaalse terviklikkuse ning suveräänsuse põhimõtteid. Nende põhimõtete eiramine vallandab doominoefekti, mis annaks rohelise tule sarnasteks aktsioonideks mujal maailmas.
Seetõttu on Eesti vedanud eest sanktsioonisurve tõstmist agressori vastu, Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu ning agressioonikuritegude eritribunbali loomist. Valitsus saatis eelmisel nädalal Riigikokku eelnõu, millega liitume Venemaa agressioonikuritegude eritribunali loova rahvusvahelise kokkuleppega esimeste riikide seas.
Ajalugu tõestab, et neutraalsus ja nii nimetatud hallid tsoonid Venemaa naabruses tähendavad rohelise tule andmist agressioonile. Seetõttu on Euroopa julgeoleku jaoks olnud määrava tähtsusega Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ning tulevikus selgete julgeolekugarantiide andmine Ukrainale.
NATO ja Euroopa Liidu liikmesus on tugevaimad julgeolekugarantiid. NATO liikmesuse saavutamiseni on oluline tagada Ukraina julgeolek mitte ainult paberil vaid toimiva NATO artikkel 5 põhimõtetest lähtuva julgeolekugarantii andmisega Ukraina partnerite poolt. Eesti valitsus väljendas juba selle aasta märtsis, et on valmis panustama sõjalise jõuga tahtekoalitsiooni tagamaks Ukraina julgeolekut ja rahu.
Head siinviibijad,
Palju on tehtud, ent palju praktilisi samme on eesmärkide saavutamiseks vaja lähiajal astuda.
Esiteks – Eesti haare globaalselt peab tugevnema. 2026. aasta on oluline meie välispoliitika ajaloos – plaanime avada viis saatkonda. Uute saatkondade avamine kasvatab meie nähtavust ja mõju Ladina-Ameerikas, Sahara-aluses Aafrikas ning meile olulistes Euroopa Liidu kandidaat -ning partnerriikides. Füüsiline kohalolek võimaldab tõhusamat suhtlust nii valitsuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonnaga.
Teiseks – uuest aastast võtab Eesti Taanilt üle Põhja-Balti koostööformaadi eesistumise. See ei ole pelgalt võimalus, vaid ka vastutus, mis võimendab meie piirkonna poliitilist kaalu, majanduslikku jõudu ning tugevdab julgeolekut. Meie eesmärk on veelgi suurendada Põhja-Balti koostöö nähtavust nii Euro-Atlandi ruumis kui globaalselt. NB8 on tänaseks kujunenud mõjukaimaks poliitiliseks grupiks nii Euroopas kui laiemalt, ning üheks suurimaks Ukraina toetajaks. NB8 kogumajandus kuulub G10 hulka maailmas- ärgem alahinnakem seda potentsiaali.
Kolmandaks – 27. oktoobril allkirjastasin Ukraina visiidi käigus välisminister Andriy Sybihaga koostöömemorandumi, millega Eesti võtab kohustuse korraldada Ukraina ülesehituskonverents 2027. aastal. See on oluline samm nii Eesti – Ukraina suhetes kui suur võimalus Ukraina ülesehitusprotsessi panustada ka meie regiooni koostöös.
Neljandaks. 14. oktoobril valiti Eesti teist korda ajaloos ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks – see on suur saavutus ja tunnustus Eesti inimõiguste poliitikale. 2026-2028.a. Inimõiguste nõukogu liikmena on meil prioriteediks inimõigused digiruumis, laste õigused ja meediavabaduse kaitse.
Viiendaks. Jätkame üleilmse eestluse toetamisega, mis aitab eesti kultuuril, keelel ja loovusel levida ning areneda väljaspool riigipiire. Globaalne kogukond loob kultuurilist vastupidavust ja mitmekesisust. Mul on heameel, et juba järgmise nädala alguses on mul võimalus avada New Yorgis Ernst Jaaksoni nimeline tänavalõik ning 2026.a augustis avatakse Torontos oluline eestluse keskus nimega KESKUS.
Head ettevõtjad.
Eriti tänan ma teid, kuna teie igapäevane panus loob eeldused, et saame välispoliitika läbi muuta Eesti veel suuremaks ja rikkamaks. Eestil on maailmale palju pakkuda – meie digitaalset teekonda, haridust, innovaatilisi lahendusi kui ka parimat ettevõtluskeskkonda. Majanduslike huvide esindamine kogu maailmas on Eesti julgeoleku tagamise oluline tugisammas, millele on pühendunud kogu välisteenistus.
Head sõbrad,
Olen rõhutanud, et me ei ole kunagi enam üksi.
Olen tänulik, et meiega on täna aukülalisena Poola asepeaminister ja välisminister Radek Sikorski, kes on kõnekamaid regiooni julgeoleku eestkõnelejaid. Aitäh, et oled täna meiega ja austad meid ka oma sõnavõtuga.
Samuti on suur au tervitada Soome välisminister Elina Valtoneni, kelle panus Soome NATO-ga liitumisel ja regionaalse koostöö tugevdamisel on olnud silmapaistev. Aitäh, et oled täna meiega ja austad meid ka oma sõnavõtuga.
Hea välisministeeriumi pere, teie töö on olnud sihikindel ja tulemusrikas — ma tänan teid pühendumuse, julguse ja professionaalsuse eest. Tänan ka teie peresid — teie toetus hoiab meie tagala kindlana.
Eesti ei ole suur riik, kuid ta on piiririik julguse ja kõhkluse vahel – ja meie seisame õigel poolel. Välispoliitikas ei mõõdeta suurust pindalaga, vaid ideede ja põhimõtetega. Eesti näitab seda täna kõigile kogu maailmas.
Palju õnne Välisministeeriumile 107. sünnipäeva puhul!
Tänan teid.