Kirjanik Kairi Loogi sõnul sisaldab iga tema raamat autobiograafilisi elemente, kuid rõhutas, et tema tänavu ilmavalgust näinud debüütromaan “Tantsi tolm põrandast” ei ole autofiktsioon.
Kirjanik Kairi LooK elab praegu ärevas, kuid rõõmsas ootusajas, sest peagi jõuab lugejateni tema esikromaani “Tantsi tolm põrandast” uus trükk. Loogi sõnul on romaan saanud väga sooja vastuvõtu ning uus trükk on talle eriline verstapost.
“See aasta on mul läinud selle romaani tähe all ja mul on nii hea meel, et see on nii soojalt vastu võetud. Võib-olla see ongi kirjaniku kõige suurem töövõit, kui saabub trükikojast raamat ja see näeb välja selline, nagu sa soovid, et ta välja näeks. See on üks eriline tunne,” rääkis ta kultuurisaates “OP”.
Varem lastele kirjutanud Look tõdes, et samm kirjutada täiskasvanutele võttis aega, kuid 2022. aasta sügisel tundis ta, et on selleks valmis. Ta kirjutas romaani kaks ja pool aastat.
“Inimesed vaatavad, et see on 200 lehekülge, et palju see siis päevas teeb, kui võtame niimoodi tükitööna, aga raamatu kirjutamine on kihiline protsess. Nüüd tundub see mulle täiesti loomulik,” kirjeldas ta.
Look arvab, et ka tema järgmine raamat on täiskasvanutele mõeldud. Kuigi mõtteid on juba kogunenud, pole lugu paberile saanud.
“Ma olen rohkem selline kirjutaja, et ega ma täpselt ei tea, mida ma kirjutama hakkan. Mul on idee, mul on mingisugune emotsioonaalne kese, millest ma hakkan materjali punuma. See on mul olemas. Ma tean enam-vähem temaatikat, aga lugu kui sellist ei tea.”
Loogi sõnul on igas tema raamatus autobiograafilisi elemente, kuid “Tantsi tolm põrandast” ei ole autofiktsioon. “Siin on asju minu elust, mida ma olen läbi elanud, aga siin on ka palju väljamõeldut. Ma olen palju konsentreerinud ja tihendanud, nihestanud,” märkis ta.
Esikromaani kirjutades huvitas teda eelkõige küsimus inimese sisemisest jõust ja sellest, kuidas inimene koormustega toime tuleb. “Mis saab siis, kui keha ühel hetkel annab alla, sest lihtsalt vaim ei väsi? Või väsib, aga ei rauge. See räägib tegelikult läbipõlemisest ka selles võtmes, et kas me teeme õigeid valikuid, kas me tunneme ennast nende valikute keskel hästi.”
Lasteraamatute kirjutamiseni jõudis Look oma õpitud eriala kõrvalt. “Ma õppisin Tartu Ülikoolis taastusravi ja tegelesin rohkem laste taastusraviga, mis oli ka võib-olla üks põhjus, miks ma hakkasin kirjutama sel ajal lastele raamatuid,” arutles ta.
Lastekirjandus on tema sõnul laste kasvamisel oluline tugi ning lugudel on eri vormid. Lastele kirjutades peab teos Loogi hinnangul olema lõbus ja kaasahaarav. “Kui ma lastele kirjutan, siis ma mõtlen, et kirjutamine peab olema fun. Lapsel peab olema seda lõbus lugeda, ta peab tahtma lehte keerata ja ta ei taha seda raamatut käest panna. See on väga oluline. Kui ma kirjutan täiskasvanutele, siis ma tegelikult ei mõtle sellele,” selgitas ta.
Täiskasvanutele kirjutamise kõrval plaanib Look ka lasteraamatuid edasi kirjutada. Näiteks plaanib ta kirjutada veel kaks raamatut Piia Prääniku tegemistest. Populaarne Piia Präänik toimetab veel mitmel rindel edasi.
“Ma olen kogu aeg selles Piia Prääniku maailmas, sest mul on üks pikaajaline projekt Koolibri kirjastusega. Me oleme välja andnud uue aabitsakomplekti esimese klassi lastele ja selle hulka kuuluvad ka 1.–3. klassi eesti keele õpikud. Seal seikleb kogu aeg ka Piia Präänik, kellel on ka üks sõnasööbik kaasas,” rääksi kirjanik.