Inglismaal asuva Leicesteri Ülikooli teadlased loodavad, et tiigrite, elevantide, kaelkirjakute ja teiste eksootiliste loomade väljaheidete kogumine võib peita endas saladust uute meditsiiniliste ravimeetodite leidmiseks. Kuigi loomade jaoks on tegemist jääkproduktiga, on selles peidus tuhandeid bakterite viiruseid ehk bakteriofaage. Need imeväikesed mikroorganismid võivad tulevikus aidata ravida haigusi, mida antibiootikumidega ravida enam ei õnnestu.
Maailmas on levimas üha rohkem baktereid, mis on muutunud praegu olemasolevate antibiootikumide suhtes resistentseks – antibiootikumid neile ei mõju. Seetõttu on paljusid bakteritest põhjustatud tõsiseid haigusi üha keerulisem ravida ning need lõppevad sagedamini nakatunud inimese surmaga. Kui kiiresti lahendust ei leita, siis võib mõnede hinnangute kohaselt 2025. aastaks selliste bakterite tõttu kogu maailmas surra umbes kümme miljonit inimest.