Agentuur toonitab, et elektriajastul on energiajulgeoleku seisukohalt kesksel kohal uute elektrivõrkude, salvestussüsteemide ja muude paindlikust loovate elektrisüsteemide kasutuselevõtu kiirus. Praegu ei ole see piisav. Investeeringud elektritootmisse on alates 2015. aastast kasvanud peaaegu 70 protsenti, kuid iga-aastased elektrivõrkudele tehtavad kulutused on kasvanud enam kui poole aeglasemalt.
Taastuvenergia osakaal kasvab, aga mitte piisavalt
Kümme aastat tagasi moodustasid taastuvenergiaallikad umbes viiendiku kogu maailma elektrienergia tootmisest. Nüüdseks on see IEA andmeil tõusnud umbes kolmandikuni, tänu taastuvenergia tehnoloogiate odavnemisele ja poliitilisele toele. Taastuvenergia osakaal elektrienergia tootmises suureneb nii praeguse seadusandluse kui kavandatud seadusandluse stsenaariumis, kusjuures viimase järgi võib taastuvenergia osakaal jõuda 2035. aastaks peaaegu 55 protsendini.
Kuigi tempo on erinev, kasvab taastuvenergia kõigis stsenaariumides kiiremini kui ükski teine energiaallikas, kusjuures eesotsas on päikeseenergia. 2035. aastaks toimub IEA hinnangul 80 protsenti energiatarbimise kasvust piirkondades, kus on päikeseenergia tootmiseks piisavalt tugev päikesekiirgus.
Teine ühine element kõigis stsenaariumides on tuumaenergia taaselustamine, kusjuures enam nii investeeritakse nii traditsioonilistesse suuremahulistesse jaamadesse kui ka uutesse tehnoloogiatesse, sealhulgas väikestesse moodulreaktoritesse. Pärast enam kui kahe aastakümne pikkust stagnatsiooni peaks ülemaailmne tuumaenergia võimsus 2035. aastaks suurenema vähemalt kolmandiku võrra.
Vaatamata kasvule, ei suuda maailma ei olemasoleva ega kavandatud seadusandluse stsenaariumi järgi vähendada energiasektoriga seotud heitkoguseid piisavalt, et vältida kliimamuutusest tulenevaid tõsiseid riske. IEA nendib ka, et nüüdseks on peaaegu kindel, et 1,5-kraadise soojenemise piir ületatakse kümne või vähema aasta jooksul. Samal ajal on võimalused 1,5 kraadi eesmärki ületada vähem ja võimalikult lühikeseks ajaks sisuliselt kadunud.